esmaspäev, 28. mai 2018

Koostöö Lõunakeskuse ja Salvestiga

Neljapäeval, 24.mail kohtusime koos Joona Toivaneni, Urmas Klaasi, Toomas Savi ja Rainer Kaasikuga Maarja kiriku trepil Väino Põllumäe ja Ülo Hagega Lõunakeskusest ning Veljo Ipitsaga Salvestist. Rääkisime kiriku ajaloost, rahastusest ja uurisime torni vundamente.

Hiljem ühises lõunalauas, mille kattis meile Aparaat BBQ catering, arutlesime ehitusprojekti ja taastamise etappide üle. Leidsime, et üheskoos edasi minna on võimalik ja vajalik on koostööpunktid kaardistada. 

Rõõm on tõdeda, et meie kaasteeliste ring aina kasvab. Taastame Tartu Maarja kiriku üheskoos!


kolmapäev, 23. mai 2018

Tartu Välk Takso toetab Maarja kiriku taastamist

Eile 22. mail 2018 andsid Tartu Maarja Kiriku SA ja Tartu Välk Takso Maarja kiriku peatrepil ühise pressikonverentsi. Rääkisime koostööst ja ühistest plaanidest.

Välk Takso annetab igalt lühinumbrilt tellitud sõidult Maarja kiriku taastamise heaks 10 senti. Lisaks on Tartu Välk taksodesse kleebitud armatuurikleepsud, taksodes on kättesaadavad Maarja kiriku trükised ja üks Tartu takso on saanud ka "Taastame Tartu Maarja kiriku" tagaakna kleebise. Kampaaniaga on kaasa tulnud ka Tallinna ja Pärnu Välk Taksod - Tallinnas on 5-l autol "Taastame Tartu Maarja kiriku" tagaakna kleebis ja Pärnus kahel autol.

„Ikka ja jälle olen end leidnud mõtlemast sellest, kuidas saaks panustada meie kodulinna, kuni ühel päeval jõudis minuni uudis Maarja kiriku taastamisest. Siis taipasin, et just nõnda saabki Välk Takso kodulinna arengusse kaasa aidata – panustades ettevõttena imeilusa kirikuhoone taastamisse. Oleme noor ettevõte ja meie võimalused võivad olla piiratud, aga soov on suur!“ selgitab Tartu Välk Takso juhataja Rainer Kaasik, mis innustas teda Maarja kirikuga ise ühendust võtma.  

Tartu Maarja kogudusemaja koridori infostendil on leiatavad Välk takso sooduskupongid.

Juba oleme koostöös asunud välja mõtlema järgmisi samme, mida ette võtta.

Edu meile ühisel teel!

Välk Takso eestvedamisel on meie koostööpartnerite ringi lisandunud ka Aparaadi restorani catering. Eilsel üritusel pakkusid nad ajakirjanikele lõunat, mille valmistamisele oli tooraine näol õla alla pannud Maag Grupp. Lõunaamps oli meie jaoks tasuta.

Meedia:
Tartu Postimees - Taksofirma aitab Tartu Maarja kirikut taastada

reede, 11. mai 2018

Soome kirikuvalitsus toetab Tartu Maarja kiriku taastamist


Soome Evangeelne Luterlik Kirik otsustas piiskoppide koosolekul 10. aprillil 2018 toetada Tartu Maarja kiriku taastamist 50 000 euroga.
EELK konsistoorium, soovides aidata kaasa Maarja kiriku taastamisele, esitas Soome kirikuvalitsusele taotluse käesoleva aasta alguses. Taotluse põhisõnum oli, et Tartu Maarja kiriku jaoks ei ole siiani lõppenud nõukogude repressioonide aeg ning Eesti laulupeo häll on väga kehvas seisus.
Tartu Maarja koguduse juhatuse esimees Lea Saar ütleb: „Ajaloost näeme, et Tartu Maarja kirikul on olnud eestlastega samad rõõmu- ja kannatuspäevad. Palju sarnast leiame ka eesti ja soome rahva lugudest. Oleme Soome kirikuvalitsusele tänulikud selle mõistmise ja toetuse eest! Juba on ka mitmed Soome kogudused kogunud isiklikul initsiatiivil annetusi Tartu Maarja kiriku taastamise heaks. Samuti on laulupeo hälli saatus südamelähedane Välis-Eesti kogukonnale ning väga paljudele Eestimaa inimestele ja ettevõtetele. Tartu Maarja koguduse nimel palun teil kõigil võtta vastu meie südamlik tänu! Olla võimaluste rohkel XXI sajandil kirikuehitaja – see on suur privileeg. ”
Ametlik vastus toetuse eraldamise kohta saabus EELK konsistooriumile 8. mail 2018.

Kogutakse annetusi kirikutorni taastamiseks
Sel aastal alustab Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus Maarja kiriku vundamenditöödega. Esimesel võimalusel, peale uute vundamendijooniste saabumist, alustab SA hanke ettevalmistamisega. Vundamendijooniste muutmise tingis vajadus kirikuhoonesse ehitada suurem ladu. Vundamenditöödeks on sihtasutusel raha olemas.
Teise etapina ehitatakse välja Maarja kiriku torn. Torni püstitamise ligikaudne maksumus on 1 miljon eurot. Tartu Maarja Kiriku SA pöördub isiklikult mitmete edumeelsete ettevõtjate poole palvega toetada Maarja kiriku torni püstitamist. Juba on meiega esimene ettevõtja liitunud. Kutsume üles ettevõtjaid, kes ei ole kutset koostööks saanud, aga sooviksid kaasa aidata, meiega ise ühendust võtma.

Igaühel on võimalus olla kirikuehitaja
Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus kogub sihtotstarbelisi annetusi kiriku taastamiseks. Nimelise annetuse saab teha sihtasutuse Swedbanki kontole EE132200221021269201. Maarja kiriku taastamisele annetuste kogumiseks on avatud ka annetustelefonid. Anonüümse annetuse saab teha helistades 900 1842 annetad 5 eurot, 900 1941 annetad 10 eurot, 900 2019 annetad 50 eurot.

Kirik kui usu-, vaimuelu- ja kogukonnakeskus
19. sajandi keskel oli Maarja kirik ja kogudus Tartu ainus eestlaste kogudus. 1857-1885 oli koguduse õpetajaks praost ja kirikunõunik dr. Adalbert Hugo Willigerode. Tema ajal oli Maarja kirik XIX sajandi ärkamisaja üheks keskuseks, kuhu oli koondunud eestlaste vaimueliit. A.H.Willigerode andis mõnda aega välja ajalehte ”Tallorahwa Postimees”, kirjutas laule, juhtis pasunakoori ning oli ka esimese Eesti üldlaulupeo (1869) korraldustoimkonna president.
17. juunil 1869 (vkj) toimus üldlaulupeo ühendkoori esimene kokkulaulmine ja peaproov just Tartu Maarja kirikus. Maarja kiriku tornist hüüdsid Väägvere pasunakoori helid ka laulupeo avatuks.
Kirik sai tegutseda pool aastat vähem kui 100 aastat. Teise maailmasõja ajal, 12. juulil 1941 pommitasid Nõukogude väed Tartut. Tules hävis mitusada hoonet, nende hulgas Maarja kirik. Hävisid ka kiriku hoones asunud muuseum ja väärtuslik arhiiv.
Teise maailmasõja ajal ega järel, mil kogudusel oli võimekust ise oma kirik taastada, ei andnud okupatsioonivõimud selleks luba. Kogudust tabasid repressioonid: võeti võimalus tegutseda vastremonditud leerimajas ning lõpuks ka iseseisva kogudusena tegutsemise õigus. 1956. aastal andsid Tartu linnavõimud kirikuhoone varemed Eesti Põllumajandusakadeemiale (EPA) ja sinna ehitati võimla. Torni kaks säilinud kivikorrust lammutati. Spordikompleks valmis 1961. aastal ning tegutses võimlana kuni 2009. aastani, mil valmis Eesti Maaülikooli uus spordihoone.
Eesti riigi taas iseseisvudes alustas kogudus kirikuhoone tagasinõudmist ning lõpuks 2008. aastal sai kogudus kirikuhoone ka tagasi, kuid sporti tehti hoones veel aastajagu pärast seda. Juba enne, 2003. aastal, loodi EELK Tartu Maarja koguduse ja EELK Tartu Praostkonna poolt Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus, mille eesmärgiks sai taastada Tartu Maarja kirik.
Aadressil Pepleri 1 asuva Maarja kiriku välisilme taastatakse endisel kujul. Siselahendus on modernne ja võimaldab lisaks koguduse jumalateenistuslikule tegevusele pakkuda pinda ka ajalooväljapanekule ja näitustele, millega jäädvustatakse Maarja koguduse ja kiriku tegevuse rikkalik pärand läbi eesti rahva kultuuriloo. Lisaks on kirikuhoones ruumid konverentsideks, laulatuste vastuvõttudeks, peielaudadeks, ringi- ja huvitegevuseks, laste- ja noortetööks, kogukonna kooskäimisteks, kontsertideks, plaadiesitlusteks jne. Kirikuhoones leiavad koha ka kolumbaarium ja väljarentimiseks mõeldud büroopinnad. Kirikuhoonesse ehitatakse kontsertorel.
Sihtasutus on tegelenud ettevalmistavate tegevustega kiriku taastamiseks – läbi on viidud ideekonkurss ja valitud arhitektid, kogutud annetusi kiriku taastamiseks, otsitud projektivahendeid.
2017. aastaks on valminud KOKO Arhitektide poolt ehitusprojekt, kiriku taastamist toetavad Tartu linn ja ümberkaudsed vallad ning suur hulk häid inimesi oma annetustega.
2018. aastal alustab Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus oma kiriku vundamenditöödega sh kirikusaali põranda lammutamise, süvistamise ja vundamentide valutööde teostamise. Ette hakatakse valmistama ka torni taas püstitamist.
Kirikuhoone majandamiseks taastamise järgselt on koostatud äriplaan. Kirikuhoone kommunaalmaksete tasumiseks alustab Tartu Maarja Kiriku SA äritegevusega, mis hõlmab muuhulgas ruumide väljarentimist büroopindadeks, kontsert- ja huvitegevusteks, üritusteks, koosolekuteks ja seminarideks, lisaks plaanib SA korraldada omaüritusi nt lastele, oreli valmimisel pakkuda oreliharjutusteenust jne. Kirikuhoonesse valmib ka kolumbaarium.


Lisainfo ja kontakt:
Silvia Leiaru
Tartu Maarja Kiriku SA juhataja
+372 5665 0956, silvia.leiaru@eelk.ee
tartumaarja.eelk.ee
Õpetaja 5, Tartu 51003

teisipäev, 8. mai 2018

Tartu Maarja kiriku taastamistööd jätkuvad etapiviisiliselt

Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus

PRESSITEADE
27.04.2018


Tartu Maarja kiriku taastamistööd jätkuvad etapiviisiliselt

9. aprillil 2018 sai Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus Kultuuriministeeriumist eitava vastuse Maarja kiriku taastamise toetamise taotlusele. Hetkel ei ole ka EELK-l võimalust Maarja kiriku taastamist rahaliselt toetada, kuid nõu ja jõuga ollakse igati toeks.

19. aprillil kohtusid Tartu Maarja koguduse ja sihtasutuse töötegijaid Tartu linnapea Urmas Klaasiga, et arutada rahastustaotluste tagasilükkamise valguses Maarja kiriku taastamise järgmisi samme. Üheskoos leiti, et taastamine jätkub etapiviisiliselt ning esimeseks etapiks on, just nagu ka varasemalt planeeritud, Maarja kiriku vundamenditööd. Vundament on iga ehituse juures esimeseks loogiliseks sammuks ning Maarja kiriku taastamine jätkub hoolimata täisrahastuse puudumisest.

Vundamenditööde jaoks on Maarja kiriku sihtasutusel raha koos. Heade inimeste annetustest on aastate jooksul kogunenud üle 112 000 euro ning alates 2018. aastast eraldab lisaks tegevustoetusele Tartu linnavalitsus ka 100 000 eurot aastas taastamise ehitustöödeks. Lisaks toetavad Maarja kiriku taastamist ka Vabaerakond riigieelarvelistest vahenditest, Kambja ja Luunja omavalitsused ning mitmed kogudused nii Eestist kui välismaalt. Ka Soome kirikuvalitsus on otsustanud taastamiseks raha eraldada. Vundamenditööde hinnanguline maksumus on 200 000-250 000 eurot ning selle eest peaks saama valatud ka kirikusaali põrand teisel korrusel.

Kogutakse annetusi kirikutorni taastamiseks

Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus alustab sihtotstarbelist annetuste kogumist kirikuhoone torni taaspüstitamiseks. Sihtasutuse ehitusinseneri-omanikujärelvalve Riivo Klaasi arvutuste järgi on torni taaspüstitamise hinnanguline maksumus ca miljon eurot. Eesmärgiks on torn püstitada 2019. aasta laulupeoks, et just nagu 150 aastat tagasi, võiksid laulupeo Maarja kiriku tornist hüüda avatuks Väägvere pasunad.

Kutsume üles Maarja kihelkonna rahvast, igat ettevõtjat ja kõiki eestimaalasi toetama laulupeo sünnikiriku taastamist. Lähiajal plaanime pöörduda isiklikult ka mitmete suuremate ettevõtjate poole palvega kiriku taastamise kampaaniale ja toetuse kogumisele õla alla panekuks.

Laulupidu võib alata

Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus teeb koostööd Laulupeo Sihtasutuse ja Tartu laulupeo korraldusmeeskonnaga, et 2019. aasta juunis laulupeo 150. juubeliks planeeritud kontsert Maarja kirikus võiks toimuda. Loodame üheskoos leida optimaalse lahenduse ning arvestada ehitusel kontseri toimumiseks vajalike nõuete täitmisega. Kuigi Maarja kirik ei saa suure tõenäosusega kontserdiks lõplikult valmis, ei näe me takistust laulupeo hällis 150. juubelipidu võõrustada.

Igaühel on võimalus olla kirikuehitaja

Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus kogub sihtotstarbelisi annetusi kiriku taastamiseks. Nimelise annetuse saab teha Swedbanki kontole EE132200221021269201. Maarja kiriku taastamisele annetuste kogumiseks on avatud annetustelefonid. Anonüümse annetuse saab teha helistades 900 1842 annetad 5 eurot, 900 1941 annetad 10 eurot, 900 2019 annetad 50 eurot.



Kirik kui usu-, vaimuelu- ja kogukonnakeskus

19. sajandi keskel oli Maarja kirik ja kogudus Tartu ainus eestlaste kogudus. 1857-1885 oli koguduse õpetajaks praost ja kirikunõunik dr. Adalbert Hugo Willigerode. Tema ajal oli Maarja kirik Eesti ”esimese” ärkamisaja üheks keskuseks, kuhu oli koondunud eestlaste ärkamisaegne vaimuelu. A.H.Willigerode andis mõnda aega välja ajalehte ”Tallorahwa Postimees”, kirjutas laule, juhtis pasunakoori ning oli ka esimese Eesti üldlaulupeo (1869) korraldustoimkonna president.

17. juunil 1869 (vkj) toimus üldlaulupeo ühendkoori esimene kokkulaulmine ja peaproov just Tartu Maarja kirikus. Maarja kiriku tornist hüüdsid Väägvere pasunakoori helid ka laulupeo avatuks.

Kirik sai tegutseda pool aastat vähem kui 100 aastat. Teise maailmasõja ajal, 12. juulil 1941 pommitasid Nõukogude väed Tartut. Tules hävis mitusada hoonet, nende hulgas Maarja kirik. Hävisid ka kiriku hoones asunud muuseum ja väärtuslik arhiiv.

Teise maailmasõja ajal ega järel, mil kogudusel oli võimekust ise oma kirik taastada, ei andnud okupatsioonivõimud selleks luba. Kogudust tabasid repressioonid: võeti võimalus tegutseda vastremonditud leerimajas ning lõpuks ka iseseisva kogudusena tegutsemise õigus. 1956. aastal andsid Tartu linnavõimud kirikuhoone varemed Eesti Põllumajandusakadeemiale (EPA) ja sinna ehitati võimla. Torni kaks säilinud kivikorrust lammutati. Spordikompleks valmis 1961. aastal ning tegutses võimlana kuni 2009. aastani, mil valmis Eesti Maaülikooli uus spordihoone.

Eesti riigi taas iseseisvudes alustas kogudus kirikuhoone tagasinõudmist ning lõpuks 2008. aastal sai kogudus kirikuhoone ka tagasi, kuid sporti tehti hoones veel aastajagu pärast seda. Juba enne, 2003. aastal, loodi EELK Tartu Maarja koguduse ja EELK Tartu Praostkonna poolt Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus, mille eesmärgiks sai taastada Tartu Maarja kirik.

Aadressil Pepleri 1 asuva Maarja kiriku välisilme taastatakse endisel kujul. Siselahendus on modernne ja võimaldab lisaks koguduse jumalateenistuslikule tegevusele pakkuda pinda ka ajalooväljapanekule ja näitustele, millega jäädvustatakse Maarja koguduse ja kiriku tegevuse rikkalik pärand läbi eesti rahva kultuuriloo. Lisaks on kirikuhoones ruumid konverentsideks, laulatuste vastuvõttudeks, peielaudadeks, ringi- ja huvitegevuseks, laste- ja noortetööks, kogukonna kooskäimisteks, kontsertideks, plaadiesitlusteks jne. Kirikuhoones leiavad koha ka kolumbaarium ja väljarentimiseks mõeldud büroopinnad. Kirikuhoonesse ehitatakse kontsertorel.

Sihtasutus on tegelenud ettevalmistavate tegevustega kiriku taastamiseks – läbi on viidud ideekonkurss ja valitud arhitektid, kogutud annetusi kiriku taastamiseks, otsitud projektivahendeid.

2017. aastaks on valminud KOKO Arhitektide poolt ehitusprojekt, kiriku taastamist toetavad Tartu linn ja ümberkaudsed vallad ning suur hulk häid inimesi oma annetustega.

2018. aastal alustab Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus oma kiriku vundamenditöödega sh kirikusaali põranda lammutamise, süvistamise ja vundamentide valutööde teostamise. Ette hakatakse valmistama ka torni taaspüstitamist.


Lisainfo ja kontakt:

Silvia Leiaru
Tartu Maarja Kiriku SA juhataja
+372 5665 0956, silvia.leiaru@eelk.ee
tartumaarja.eelk.ee
Õpetaja 5, Tartu 51003

pühapäev, 1. aprill 2018

Tartu Maarja saab Eesti kõrgeima kirikutorni

Tartu Maarja kiriku ehitusprojekti ekspertiisi ja selle alusel tehtud muudatused on ehitusprojekti sisse viidud. 1. aprillil andsid KOKO arhitektid Tartu Maarja kogudusele ja Tartu Maarja Kiriku sihtasutusele üle lõpliku projekti.

Ideekonkursi võitja kuulutati välja juba 2011. aastal. Projekteerimine toimus tihedas koostöös KOKO Arhitektide, Maarja koguduse ja sihtasutuse vahel. Pisemad muudatused puudutavad ruumilist lahendust ja on olulised ehk ainult koguduse jaoks. Suurem muudatus viidi sisse kiriku torni osas.

Senises projektis oli Tartu Maarja kiriku torni kõrguseks 52 meetrit, mis on üsna tavaline kirikutorni puhul. Uueks torni kõrguseks tuleb 152 meetrit.

Sada meetrit kõrgem torn pühendatakse Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale. See toetab senisest enam meie kiriku kui laulupeokiriku kontseptsiooni. Tartu Maarja koguduse ja Tartu Maarja Kiriku sihtasutuse ühine soov oli luua visuaalne sild laulupidude sünnilinna Tartu ja tänase laulupeolinna Tallinna vahel.
Torniosa kõrgemaks ehitamise kooskõlastused muinsuskaitseametilt ja Eesti lennuametilt on olemas ning ehitustööd võivad alata. Ehitustööde lõppedes saab Tartu Maarja kirikust Eesti kõrgeim hoone, ületades seni seda tiitlit hoidnud Oleviste kiriku kõrgust 28,3 meetriga.

152 meetrise torni kõrgus võimaldab laulupeo tule teekonnale anda uue mõõtme. Tuli alustab oma teekonda Tartust ning selle läte põleb edasi Maarja kiriku torni tipus. Tule teekonna vältel jätab tuli endast erinevates paikades maha osakese ning jõudes Tallinnasse, saavad tuled taas omavahel visuaalselt ühendatud. Tuli tõuseb lauluväljakule jõudmisel 150 meetri kõrgusele, spetsiaalselt ehitatud tuletorni. Taevast tulesid vaadeldes moodustavad need noodi kujundi.

kolmapäev, 28. veebruar 2018

Kokkuvõte 2017. aastast



21.veebruaril ilmus ajalehes "Eesti Kirik" artikkel "Tartu Maarja Kiriku taastamine on eesti rahvale tähtis". Toome selle täismahus lugemiseks välja ka siin.


Tartu Maarja kiriku taastamine on Eesti rahvale tähtis!


Tartu Maarja Kiriku Sihtasutuse jaoks oli 2017. aasta tegus ja täis emotsioone. Sellesse aastase jäi palju toimetusi, mida jäädakse mäletama. Kõige olulisem on aga see, et läbi paljude vanade ja uute sõprade on meile järjest selgemaks saanud üks – me oleme õigel teel ja meie kiriku taastamine on paljude inimeste südameasi.

Usk toetab Maarja kiriku taastamist

2017. aasta on tõestanud, et Maarja kiriku taastamine ei ole üksnes ühe koguduse asi. Meie selja taga seisavad kõik kolm Tartu EELK kirikut ja kogudust – Jaani, Pauluse ja Peetri. Igaüks neist on andnud panuse meie kiriku taastamise heaks nii läbi sõna kui teo.

Jaani kirikus toimus 13. detsembril Elke Unti eestvedamisel Eesti ja Soome kaunimate jõululaulude ühislaulmine. Üritust juhtisid koos EELK Tartu Ülikooli Jaani koguduse õpetaja Triin Käpp ja meie Maarja koguduse õpetaja Joona Toivanen. Kontserdi annetused koguti Maarja kiriku taastamise heaks.

3. detsembril toimus Peetri kirikus advendikontsert, mis pööras samuti pilgu Maarja kiriku poole. Taas laekusid palved ja annetused Maarja kiriku ehitamiseks.

Pauluse kirik koos Jaani ja Peetri kirikutega võõrustas 11.novembril toimunud Lõuna-Eesti koorilaulu maratoni. Taastatud Pauluse kirikus jäid kõlama piiskop Joel Luhametsa sõnad viitega Pühale Martinile, kes rebis mõõgaga pooleks oma kuue, jättes ühe poole endale ja teise andes vaesele. Seeläbi kutsus piiskop kõiki üles Maarja kiriku taastamist toetama.

Tartu Maarja Kiriku Sihtasutuse nõukogus on algusest peale teinud ustavat tööd piiskop Joel Luhamets, kes 2018. aasta hakul andis teatepulga üle Tartumaa praost Ants Toomingale. Suur tänu - Joel Luhamets, tere tulemast - Ants Tooming! Maarja kogudus ja sihtasutus on tänulikud ulatatud abikäe eest. Olgu meil edukas koostöö.
 

Rahvas toetab Maarja kiriku taastamist

Eelmisel aastal oli Maarja kirikul palju toetajaid. Igaüks andis just seda, mis tal võimalik. Oli see siis väiksem või suurem rahaline panus, info levitamine või vabatahtlik töö mõne ürituse või kontserdi korraldamise näol.

2017. aastal kogus Tartu Maarja Kiriku SA eraisikute annetusi üle 21 000 euro, millele lisandub annetustelefonidelt laekunud 2300 eurot. Lisaks headele inimestele on 2017. aastal toetanud meid mitmed asutused ja ettevõtted, nt Tartu linn, Ülenurme vald, Vabaerakond, Eesti Ameerika Fond, Hamina ning Turu ja Kaarina kogudused Soomest, Eesti Evangeelne Luteri-Usu Kogudus Kesk Floridas jne, kokku üle 80 000 euroga.

Maarja koguduse liikmed on käinud kiriku taastamist tutvustamas mitmetel üritustel. Näiteks Tähtvere õunaõuepäevadel, Tähtvere raamatulaadal ja Tartu jõululaadal. Täname koostöö eest Tähtvere Seltsi juhatuse liiget ja Laulupeo SA esindajat Sten Weidebaumi. Tartu Jõululaada tarvis valmistasid ja annetasid käsitööd mitmed koguduse liikmed aga ka lihtsalt Maarja kiriku sõbrad ja kaasteelised.

Kirikumuusik Anneli Klaus on koostöös Pille Lille Muusikute Fondiga korraldanud mitmeid kontserte Maarja kiriku taastamise heaks. Kontserdid rahastas Eesti Kultuurkapital. Kiriku ehituse toetuseks on esinenud ka muusikakollektiivid Servimuse Dominum, Stella Caeli ja Sirgutii. Koguduse liikmete Helika Gustavson-Rätsepa ja Kadri Isaku perede toel sai teoks Tartu Hansapäevade pannkoogikohvik Maarja kiriku esisel platsil ja Pingipäev koos Anneli Vilbastega. UIT Festival on valinud juba kaks aastat järjest üheks toimumiskohaks Maarja kiriku. Tiigi Seltsimaja on olnud Maarja kiriku taastamise ustav partner – nende kaasabil valmisid kevadel Maarja kiriku taastamist tutvustavad videod ja toimus taastamise ja vastvalminud peatrepi avamine juuni lõpus. Lisaks korraldas Tiigi Seltsimaja eesotsas Maris Peebo ja Riho Leppojaga Lõuna-Eesti koorimuusika maratoni.


Koorilauljad toetavad Maarja kiriku taastamist

Nagu juba mainitud korraldas Tiigi Seltsimaja eelmise aasta novembris Lõuna-Eesti koorimuusika maratoni, mis tõi Maarja kiriku taastamise toetuseks kokku 45 koori – 16 naiskoori, 15 meeskoori ja 14 segakoori. Kontserdid toimusid Tartu Jaani, Pauluse ja Peetri kirikutes ning õhtu kulmineerus laternarongkäiguga Pauluse kiriku juurest Maarja kiriku juurde. Suur tänu lasteaed Naerumaa õpetajatele, lastele ja vanematele ilusate laternate eest! Õhtu lõpetas valgusinstallatsioon ehk lummutus koos armastatud koorilauludega. Koorikontsertide kunstilisteks juhtideks olid dirigendid Vilve Maide, Alo Ritsing ja Küllike Joosing. Valgusinstallatsiooni koostas ja esitas video- ja valguskunstnik Alyona Movko koostöös Valgusfestival MTÜ-ga.

Tänu koorilauljate võimsale esitusele kogunes LE koorimuusika maratoni piletitulust Maarja kiriku taastamise heaks üle 2500 euro.

Oktoobris korraldas dirigent Lauri Breede Maarja kirikus kaks heategevuslikku kontserti, mille annetused tulid taas taastamise tarvis. Lauri Breede dirigeerimisel esinesid Tartu Rahvaülikooli Dzässkoori ja Laulukoor Tarbatu ja Eesti Maaülikooli Meeskoor Gaudeamus.

Maarja kiriku taastamist toetab Eesti Meestelaulu Selts. Hirvo Surva ütleb Maarja kiriku taastamist tutvustavad videos, et ühes koos saame Maarja kiriku taastamisega hakkama.

Väga hea koostöö on Maarja kirikul ka Laulupeomuuseumiga. Nimelt eksponeerib Laulupeomuuseum Maarja kiriku ajalugu tutvustavat näitust.

Sportlased toetavad Maarja kiriku taastamist

Septembris toimus Toomas Savi eestvedamisel üritus „Hüvasti, EPA võimla!“. Seal avaldasid toetust Maarja kiriku taastamisele endised, praegused ja tulevased korvpallurid. Võimsas koossisus kunagine Tartu Kalevi meeskond sõnas, et nende jaoks oli korvpallisaalis alati midagi pühalikku ja eriline aura käis treeningutega kaasas.

Lisaks korvpalluritele tõi üritus taastamisele toetust avaldama teisigi mainekaid sporditegelasi - 1961. a. esimese korvpallireportaazi Halle Chemie ja TRÜ naiskonna vahel teinud Vello Lään. Samuti Maarja kirikus ristitud ja 1962. a. tohutu spordielamuse pakkunud Eesti – Soome poksimaavõistluse kohtunik Vello Kade, olümpiavõitja ja põline "epakas" Jaak Uudmäe , EPA endine rektor Alar Karis.

Sportlaste toetus Maarja kiriku taastamiseks pole siiski vaid ühekordse üritusega seotud. Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum valmistas Maarja kiriku spordiajalugu turvustavad roll-upid, mida muuseumis ka oktoobrist 2017 -jaanuarini 2018 eksponeeriti. Spordimuuseumisse anti hoiule ka Tartu Kalevi viimases korvpallilahingus kasutusel olnud korvpall ja korvirõngalt Aleksei Tammiste käe läbi äralõigatud võrk.
Näitus on praeguseks kolinud Maaülikooli spordihoonesse, kus sportlastel ja külalistel on võimalik sellega tutvuda.


Rahastus ja ehitustegevus 2018. aastal

2017. aastal esitas Tartu Maarja Kiriku SA Eesti Vabariigi valitsusele taotluse Maarja kiriku taastamise toetamiseks 4,19 miljoni euroga. Kahjuks oli vastus eitav. 2018.a. alguses esitasime uue taotluse, sedapuhku siis 2019. riigieelarvesse. Lisaks oleme esitanud 2 miljoni euro suuruse taotluse ka EELK Konsistooriumile, taastamise toetamiseks okupatsioonikahjude hüvitisest.

Tartu linn rahastab selle aasta tegevusi 122 000 euro ulatuses, oodata on toetusi Kambja ja Ülenurme vallalt, Turu ja Kaarina koguduselt Soomest, EELK Saksa Lunastaja koguduselt. Jätkuvalt loodetakse ka eraisikute annetustele. Lisaks on sihtasutusel eelmistest perioodidest kasutamata vahendeid peaaegu 100 000 eurot.

2018. aastal teostab sihtasutus Maarja kiriku vundamenditöid 220 000 euro eest. Enne ehitama asumist oli vajalik ehitusloa kehtima hakkamiseks teostada ehitusprojektile ekspertiis, mida me ka tegime. Sellest tulenevalt on vajalik projektis sisse viia mõned muudatused. Praegu olemegi tegemas KOKO arhitektidega tihedat koostööd vajalike muudatuste sisse viimisel. Üheks esimeseks tööks on kirikus torniosa põranda üles võtmine. See annab meile ülevaate, millises seisukorras on vanad torni postide vundamendid.

Seoses ehitustegevuse algusega on sel aastal, lisaks juhatuse liikmele, võetud palgale ehitusinsener Riivo Klaas. Ta teostab omanikujärelvalvet ja täidab muid ehitustegevusega seonduvaid ülesandeid.

Loodetavasti tuleb 2018. aasta Maarja kiriku taastamisele murdeline ning leiame ka suuremat toetust, et kiriku ehitustegevusega aktiivselt edasi minna. Palume teie kõigi eestpalveid!


Ka Sina võid olla kirikuehitaja! Helistades 900 1842 annetad 5 eurot, 900 1941 annetad 10 eurot, 900 2019 annetad 50 eurot.






Fotod: Uku Peterson

teisipäev, 27. veebruar 2018

Lammutustööd kiriku torniosas

Tartu Maarja Kiriku SA viis läbi väikesemahulise hanke kirikutorni vundamentide täpse asukoha, füüsilise seisukorra ja sügavuse hindamiseks. Tööde teostamine on vajalik kiriku renoveerimise projekteerimistöödega jätkamiseks. Lisaks on töö tulemusel võimalik hinnata olemasolevate tornivundamentide seisukorda, mis peaks andma vastuse küsimusele, kas need vundamendid on võimelised kandma ka uut torni.
Pakkumise esitasid kolm ettevõtet ning hanke võitis Raian OÜ.



Kiriku torniosa põranda lammutamise ja pinnase kaevamisega alustati teisipäeval 20. veebruaril 2018. Esmalt lõhuti torniosas olev vahesein ning tuulekoda. Need tööd said tehtud 21. jaanuariks. Neljapäeval 22. jaanuaril on juba alustatud põranda lõhkumise ja väljavedamisega. 







Bobcat veab lammutusest tekkinud ehitusjäätmed kiriku küljeukse kaudu veoautole.





Lasteaia ja kiriku vahelisel alal ootab ehtusjäätmeid suur veoauto, mis on pargitud risti kahe hoone vahele. Rääkides lasteaia direktoriga, selgus, et nad hoidsid hinge kinni, kas auto ikka mahub kahe hoone vahele.


Kui kogu EPA võimla aegne põrand sai välja veetud ja selle all olev kiht samuti, leiti üles kõik neli vundamenti. 






Lisaks vundamentidele tuli välja ka jupike vanast põrandast. Nagu allolevatelt piltidelt näha, asub see omajagu madalamal, kui praeune uksepakk. Seinas on näha ka nõukaajal silikaadist laotud küttetorustiku kanali sein. Ka see on nüüd lammutatud. 



Täna, 27. veebruaril alustatakse vundamentide väljakaevamisega, et uurida nende sügavust ja seisukorda. 

Lammutustöödest meedias: 

Ka Sina võid olla kirikuehitaja!
Helistades 900 1842 annetad 5€, 900 1941 - 10€, 900 2019 - 50€. 

neljapäev, 22. veebruar 2018

Taotlused EELK konsistooriumile ja Eesti riigi eelarvesse

30. augustil 2017 esitas Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus taotluse Eesti Vabariigi valitusele, peaminister Jüri Ratasele ja Kultuuriminister Indrek Saarele. Taotluses paluti riigi tuge 2018. aasta eelarvest Tartu Maarja kiriku taastamiseks.

Vastus antud taotlusele tuli Kultuuriministeeriumist 3. oktoobril 2017. Kultuuriminister tunnustab Tartu Maarja Kiriku SA entusiasmi ning tööd neile kuuluva vara hoidmisel ja edasiste tegevuste kavandamisel. Samas lisab minister Saar, et Tartus on juba toetatud Jaani ja Pauluse kiriku taastamisi ning, et toetust vajavaid ehitismälestisi on kümme korda rohkem kui pühakodasid. Seega, arvestades eelarvelisi võimalusi ei ole Kultuuriministeeriumi hinnangul põhjendatud toetada riigi poolt Tartu Maarja kiriku taastamist 4,19 miljoni euroga, kui ligi veerand muinsuskaitse all olevatest ehitismälestistest on halvas või avariilises seisukorras ning toetussummad on aastaid püsinud ligikaudu samal tasemel.

Kuid Maarja kirikul on palju kaasteelisi sõpru ning just nende eestvedamisel kohtusime 26. septembri 2017 peaminister Jüri Ratasega Maarja kirikus. Endisel korvpalliliidu presidendil Jüri Ratasel oli ühena viimastest võimalus teha korvirõngale pealeviskeid - peale järgmisel päeval toimunud mälestusüritust "Hüvasti, EPA võimla!" kadus see võimalus ajalukku. Kohtumise peateema oli siiski Maarja kiriku taastamise olulisus. Tartu Maarja Kiriku SA ja Tartu linna plaane tutvustasid Urmas Klaas ja Aadu Must.


26. septembril 2017 külastas Tartu Maarja kirikut peaminister Jüri Ratas. Teda olid võõrustama tulnud Tartu linnapea ja SA nõukogu esimees Urmas Klaas, SA nõukogu liige Toomas Savi, koguduse juhatuse esimees Lea Saar, koguduse liige Indrek Pekko, õpetaja Joona Toivanen, SA juhataja Silvia Leiaru ja Tartu linnavolikogu esimees Aadu Must (kes nüüd kuulub ka SA nõukogusse). 
Foto: Helene Toivanen
2017. aasta detsembri lõpus jõudis avalikkuse ette teade, et Eesti riik on EELK-le eraldanud 6,8 miljonit eurot sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks.

Tartu Maarja kirik on oma tänases seisus just sõja ja okupatsiooni käigus tehtud ülekohtu tõttu. 16.01.2018 esitasid üheskoos EELK Tartu Maarja kogudus ja Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus EELK konsistooriumile taotluse Maarja kiriku taastamise toetamiseks okupatsioonikahjude hüvitisest. Lisaks esitati  26.01.2018 Vabariigi Valitsusele uus taotlus Maarja kiriku taastamise toetamiseks 2019. aasta riigieelarvest.

Hea lugeja, palume teie eestpalveid, et esitatud taotlused tooksid meile vajaliku finantstoe Maarja kiriku taastamiseks.


teisipäev, 13. veebruar 2018

Kesk Florida Eesti Evangeelne Luteri Usu Kogudus taastab Maarja kirikut

Kesk Florida Eesti Evangeelne Luteri Usu Kogudus lõpetas tegevuse, kuid seeläbi ei lõppenud nende head tegemise soov.
Toredad koguduse juhid lugesid Ameerika eestlaste väljaandest "Vaba Eesti Sõna" Maarja kiriku taastamise kohta ning leidsid, et ühe ukse sulgumine avab teise ukse -  Kesk Florida Eesti Evangeelne Luteri Usu Koguduse konto jääk (pisut alla 6000 euro) annetati Maarja kiriku taastamise heaks. Oleme suure annetuse eest väga tänulikud!

Alles hiljuti kirjutasime, et oleme asunud koguma inimeste mälestusi/lugusid seoses Maarja koguduse ja kirikuga. Selline hea tahte väljendus on üks lugu Maarja koguduse ja kiriku taastamise teel.

Järgnevalt leiate "Vaba Eesti Sõnas" ilmunud artikli Ameerika eestlaste koguduse ajaloo ja tegevuste kohta.


Kesk Florida Eesti Evangeelne Luteri Usu Kogudus lõpetas tegevust 

Juuni kuul 1950 aastal saabus Floridasse perekond Rebane - isa Õpetaja Hans Rebane abikaasa Maiega, ja kahe pojaga Henn ja Priit. Floridas, Jacksonville’i rongi jaamas, tervitas perekonda mitte ainult Florida suve kuumus ja niiskus, aga oli vastas väga lahke luteri usu pastor Rev. Henry Kahlenberg, kes teenis Trinity Luteri

Kirikut St. Petersburg, Floridas aastad 1939 kuni 1974. Hans Rebane saabus Geislingenist, Bostoni kaudu, St. Petersburgi, Floridasse, kus tema alustas kiriku tööd abi-pastorina ameerika Trinity Luteri koguduses. Nii algas pikaaegne side eestlastel selle kirikuga. Hans Rebane ja pere olid mitte ainult esimesed eestlased St. Peterburgis 1950 aastal, nad olid ka Pinellas County esimesed immigrantid. Nende pere tulekust ameerikasse oli jutt ja pilt kohalikus ajalehes. 

Eestlaste pere tasapidi kasvas St. Peterburgis. Mõnda tõi töö kohustused siia; teisi , eriti vanemat generatsiooni, kutsus ilus  päikesepaisteline troopiline kliima. Nii oli kaunis varakult võimalik pidada eestikeelseid jumalateenistusi Trinity Kirikus, ameerika koguduses St. Petersburgis. Hans Rebane
teenis ameerika koguduses alguses St. Petersburgis, siis paigutati teda edasi Virginia osariiki, ning ka Philadelphia, Pennsylvaniasse, ja New Jerseysse ja oli nende koguduste pastor. Poeg Priit Rebane lõpetas keskkooli Philadelphias ja sealt siirdus Muhlenberg Ülikooli. Priit õppis usuteadust Lutheran Theological Seminary Philadelphias ja aastal 1982 kaitses Pittsburghi teoloogilises seminaris teoloogiadoktori väitekirja. Teda ordineeriti aastal 1963 õpetajaks. Ta teenis 40 aastat ameerika kogudusi läbi ELCA (Evangelical Lutheran Church in America), Pennsylvanias ja Texases. Aastaid hiljem tuli abikaasa Judy’ga tagasi Floridasse alguses põhja pool osariiki ja hiljem tagasi Kesk-Floridasse, St. Petersburgi, kus teenis Trinity kogudust (1975-1990). 

Aastal 1975 saabus siia oma pensionile Õp. Juhan Suurkivi Philadelphiast ja hakkas kohe siinset eesti kogudust teenima. (Fotod: Õp. Suurkivi, a. 1989 ja 2002). Teisipäeval, 19. jaanuaril 1986 toimus Kesk Florida Eesti Evangeelium Luteri Usu Koguduse asutamine ühes juhatuse liikmete valimisega. Õpetaja Suurkivi kinnitati Koguduse õpetajaks ja õnnistati ametisse Peapiiskop Konrad Veemi poolt. Koosolekust võtsid osa 35 inimest. Eesti koguduse liikmete arv kasvas ja aastal 1998 oli 60 tegev- ja toetaja- liikmeid. Kui aastal 2003 mina koos abikaasaga saabusime siia elama Philadelphia piirkonnast, oli hea teada, et eestlaste perel oli järjekordsed jumalateenistused Trinity Luteri-Usu Kirkus . Eriti oli heameel näha Pastor Suurkivit altari ees. Oli kohe kodune tunne, sest ta oli olnud meie Philadelphia eestikoguduse õpetaja. Õp Suurkivi suri aasta 2004 ja nii hakkas Hans Rebase poeg, Dr. Priit Rebane, meie eestikogudust juhtima, samal ajal kui ta edasi teenis ka ameeriklaste kogudust. Dr. Priit Rebane on kandnud Kesk Florida Eesti Luteri Usu koguduse elu oma tugevate õlgadel 1997 aasta saadik, alguses abistamas Õpetaja Suurkivit ja hiljem teenis meie kogudust üksinda. 

Algpäevadel oli kirik suur osa Kesk Florida eestlaste tegevusest. Samad inimesed kes tegutsesid kirikus, organiseerisid ka seltskondlikuid tegevusi. Näiteks 1969 oli esimene Vabariigi Aastapäeva pühitsemine St. Petersburg Floridas, kus olid koos 27 isikut ja see toimus Henn ja Norma Rebase kodus. 

Algaastate jooksul kiriku juhatuse liikmete hulgas on olnud järgmised isikud: Albert Piirand, Hilda Piirand, Martin Laas, Tamara Uusvell, Silvia Nerska, ja Natalia Riess. Hiljem on teeninud aastaid laekur Arvi Tiit Treude ja viimastel aastatel esimees Jüri Linask (†). Aga nagu paljudel  eestikogudustel ameerikas, vanem generatsioon hakkas kaduma ja nooremate arv kahanes. Viimastel aastatel on mitmed meie liikmed surnud ja mõned hoopis kolinud teiste osariikidesse, et oma kõrgvanaduse päevil lastel lähem elada. Sel sügisel otsustas juhatus koos õpetajaga, et on aeg kahjuks kätte jõudnud, koguduse tegevust lõpetada. “Nii ajaratas on ringi käind”, sellest ajast kus isa Õp. Hans Rebane perega saabus Floridasse Trinity Luteri Usu Kiriku juurde. Poeg Dr. Priit Rebane, on meie kiriku elu väga truult edasi kandnud siin samas Trinity Luteri Kirikus, kuni selle oktoobrini, 2017. Tänu Jumalale see kirik on Kesk Florida eesti kogudusele olnud keskpunktiks 67 aastat, aga nüüd need “kaunid päevad on mööda läind”.

Kuigi meie oleme oma koguduse uksed sulgenud, uus võimalus toetada Taeva Isa tööd avanes. Jumal tegutseb meie keskel alati ja uued, ettenägematud, võimalused tulevad esile. Lugesime Vaba Eesti Sõna ajalehes mõõdunud suvel, et Tartus Maarja kiriku kogudusel tuli lootus oma pühakoda taastada. Märkimisväärne on, et mitmete meie Kesk-Florida koguduse liikmete vanemad olid olnud Maarja Kiriku liikmed Eesti Vabariigi ajal. Ajalooliselt Tartu Maarja kirikul on olnud tähtis roll Eesti riigi ja rahva iseolemiseks kujunemise arengul. Juba 1833.a. Tartu Maarja kogudus oli esimeseks eestlaste luteriusu koguduseks. Maarja kirik valmis ja pühitseti koguduse pühakojaks 11. jaanuaril 1842. Pärast kiriku tegutsemist 99.5 aastat, kahjuks kirik hävis varemeteks 12. juulil 1941 aastal taganeva punaarmee rünnakus Tartule. Kuigi Tartus koguduse liikmed soovisid kohe kirkut taastada, kommunistlik võim andis hoopis varemed üle Eesti Põllumajanduse Akadeemiale võimla ehitamiseks. Sport tegutses kirikus aastatel 1961-2009 ja sellest perioodist tunti Tartu Maarja kirikut kui spordikirikut. Nii ma nägin kirikut, kui see paistis välja rohkem nagu üks võimla kui kirik, kui elasin Tartus sügisel 2012. Lugedes kiriku taastamisest, tuli Kesk-Florida koguduse juhatusel mõte ja võimalus toetada ja osaleda Maarja kiriku taastamisega. Jumala töö on tõesti imeline. Meie paneme ühe ukse kinni siin Floridas ja see võimaldab meil toetada üht kogudust kaugel kodumaal Tartus kirikuülesehitamisega, kus jällegi inimesed saavad pidada jumalateenistusi, koos palvetada, ja tänada Jumalat.

Dr. Kersti K. Totsas-Linask
Abi-laekur
Kesk Florida Eesti Evangeelne Luteri Usu Kogudus



Fotod: 


Trinity Lutheran Church, 5th Avenue N, St. Petersburg. Trinity oli esimene Luteri Kirik Florida lääne kaldal. 




Pastor Juhan Suurkivi , 1989a; altari ees 2002a. 



Üleval vasakul Arvi Tiit Treude, kes on koguduse laekur olnud 20 aastat. Paremal on koguduse õpetaja Dr. Priit Rebane
(KK. Linask’i-võetud okt 2017).






esmaspäev, 5. veebruar 2018

Maarja kiriku lugude kogumine

Tartu Maarja Kiriku SA alustab Maarja kiriku ja kogudusega seotud lugude kogumist. Eesmärk on uurida meie kirikuhoone ja koguduse ajalugu läbi tema liikmete mälestuste. 
Kogutud lugudest saab kokku panna ühe toreda ja täis emotsioone raamatu, mis oleks auväärne kingitus taastatud kiriku avamisel. 

Lugude kogumiseks oleme järgnevalt kokku pannud väikese pöördumise ja juhendi. 

Pöördume Teie poole, et koguda Tartu Maarja kirikuga seotud lugusid ja mälestusi. Käesolev küsimustik püüab aidata Teil oma lugu/mälestust kirja panna. Igasugused täiendavad üksikasjad on teretulnud ning mida põhjalikum, isiklikum ja faktirohkem on teie saadetud vastus, seda hinnalisem on see Tartu Maarja kiriku kogudusele ja sihtasutusele.

Kirja pandud lugu/mälestus võib olla Teie isiklik, kellegi teise jutustuse põhjal või lihtsalt mõni koguduse keskel toimunud sündmus. Loo pikkus ei ole oluline, oluline on sisu ja sündmus ise. Küll võiks olla lugu võimalikult täpselt ja detailselt kirjutatud, andmaks piisavat ülevaadet ka ajast, mil lugu juhtus. Lugusid ootame nii kaugemast kui lähemast minevikust.

Juhin tähelepanu, et soovime lugudest kokku panna raamatu, mida kinkida taastatud Tartu Maarja kiriku avamise puhul ning muudel tänuüritustel. Lisaks planeerime Maarja kiriku ajaloo teemalist konverentsi. Ka seal sooviksime lugusid tutvustada. Kui Te ei soovi oma loo avaldamist raamatus ega konverentsil, siis palun sellekohane märge lisada loo juurde. Siiski loodan, et olete valmis oma mälestusi teistega jagama, jättes seeläbi killukese elust/olust ka tulevastele põlvedele.

Maarja kiriku ja koguduse ajalugu on uuritud suhteliselt vähe ning antud lugudega saame koguda kokku olulisi kilde kiriku ja koguduse loost. Ka Teil on nüüd võimalus sellesse oma panus anda.

Lugusid ootame 2018. aasta jooksul.

Lisainfo ja kaastööde saatmine:
Silvia Leiaru
Tartu Maarja Kiriku SA juhataja
+372 5665 0956, silvia.leiaru@eelk.ee
tartumaarja.eelk.ee
Õpetaja 5, Tartu 51003


Abistavad küsimuse Maarja kirikuga seotud loo/mälestuse kirja panemiseks:

1. Kuidas olete seotud Tartu Maarja kirikuga?
2. Kas lugu juhtus Teie või mõne Teie lähedasega?
3. Kes veel on selle looga seotud, kas Teil on võimalik lugu ühiselt kirja panna?
4. Millal Teie lugu aset leidis? Teile teada oleva täpsusega, kas päev, kuu, aasta, aastakümme.
5. Millised emotsioonid on teil seoses aset leidnud looga?
6. Kas Teil on loo illustreerimiseks pilte/jooniseid/esemeid/vms või on Teil endast jt teistest asjaosalistest mõni pilt?

kolmapäev, 10. jaanuar 2018

Okupatsioonikahju monument

1941. aastal novembris, neli kuud peale kiriku hävimist, esitas Tartu Maarja kogudus taotluse puitmaterjali ostuks Tartu ümbruse metskondadest. Arhitekt Matteuse arvestuste kohaselt oleks kiriku taastamise tarbeks vaja 649 tm palke ja tellinguteks 12 tm ümarlatte. Kogudus andis sõna, et on oma jõududega valmis puud metsast maha võtma ja kohale vedama. Niisugune olukord ei oleks esmakordne - ka kiriku ehitamise ajal 1830-ndail olid koguduse liikmetest ümbruskonna talumehed abis puuvooris ja kiviveol. Need mõlemad faktid kõnelevad koguduse armastusest ja igatsusest oma pühakoja järele, soovist isiklikult panustada ja ohvrimeelsusest. Täna teame, et teisel korral sellest ei piisanud. XX sajand oli karm ning kogudusel tuli läbi teha oma "kõrberännak".

Koguduse käsutuses on 29.05.1947.a. pärinev akt, kus kirjas leerimaja (praeguse Õpetaja 5 kogudusemaja) ümberehitusjärgne hinnang: "Tehtud tööd lugeda vastuvõetuks ja väljaanda kasutamisluba.". Allakirjutanud on kõik pädevad ametiisikud. 1948.a. alguses hakkavadki jumalateenistused toimuma Õpetaja tänaval.

Peagi tabas aga kogudust suur šokk. Usuasjade Nõukogu voliniku otsusega likvideeritakse Tartu Maarja kogudus. Põhjuseks: kogudus pidas jumalateenistusi teises kultuseruumis, kui see, mis talle määrati. Määratud kultuseruumiks oli Ülikooli kirik, kus kitsastes oludes pidasid jumalateenistusi lisaks Maarja kogudusele ka Ülikooli ja Tartu Pauluse kogudused. Õpetaja tänaval tegutsemiseks oleks juhatus pidanud küsima ja saama loa Usuasjade Nõukogu volinikult. Seda aga ei tehtud - koguduse juhtide sõnul teadmatusest. Dokumentidest selgub, et usuasjade volinik tegi oma otsuse teatavaks suuliselt, kirjalikku dokumenti pole kogudusele likvideerimise kohta väljastatud. Ometi lähtuti edasises asjaajamises suulisest otsusest ja 23.03.1948 võõrandas Tartu linna TSN Täitevkomitee leerimaja kui peremeheta vara. Hoonesse tehti tuberkuloosi dispanser. Kahe kuu möödudes andis usuasjade volinik kogudusele siiski loa uuesti tegutseda, kuid nüüd juba Tartu Peetri kirikus ja selle koguduse Maarja pihtkonna nime all.

1954.a. mais koostati akt Maarja kiriku varemete seisukorra kohta ja määrati lammutamisele kuuluvate müüride maht. Linna arhitektide komisjon pidas küll õigeks säilitada kiriku torn ja välisilme, kuid sellest hoolimata tehti plaan kiriku torn lammutada.

1955.a. mais pöördus Maarja pihtkonna juhatus ja revisjonikomisjon ning õpetaja Villem Tubin peapiiskopi poole palvega taastada Tartu Maarja kogudus iseseisva kogudusena. Koguduse arhiivis vastust ei ole, kuid teame, et see pöördumine jäi hüüdjaks hääleks. Ja mida olekski kirikuvalitsus saanud teha režiimi vastu?!

3.09.1956.a.  andis Tartu linna TSN Täitevkomitee kiriku varemetega krundi Eesti Põllumajanduse Akadeemiale võimla ehitamiseks ja juba 7. 09.1956.a. väljastati ehitusluba. See otsus pani kogudust 10.09.1956.a. kirjutama pöördumist ENSV Ministrite Nõukogu esimehele. Pika olukorraselgituse järel järgnes kahepunktiline palve:

1. Astuda vajalikke samme ja abistada meid praeguse Tartu Peetri koguduse Maarja pihtkonna muutmiseks endisel kujul iseseisvaks Tartu Maarja koguduseks, ühes kõigi varade ja õiguste taastamisega, mis koguduselt 1948.a. ära võeti.
2. Tühistada Tartu linna Täitevkomitee otsus nr 67- 23.03.1948.a. koguduselt Tartus, Õpetaja tn. 5 asuva maja äravõtmise kohta.
Samal kuupäeval, 10.09.1956.a. avaldati kirjas Tartu Linna TSN Täitevkomitee esimehele otsustavat protesti ja ei nõustutud kirikumüüride äravõtmisega. Ning lootes siiski inimlikkusele: "Palume lugupeetud Esimees Teie korraldust ja abi, et müürid jääksid edasi kogudusele kirikuhoone taastamiseks. Kui Teie seisukoht käesolevas asjas peaks olema eitav, palume Teie korraldust, et kirikumüüride igasugune lammutamine kohe seisma pandaks kuni kõrgemal seisvad ametiasutused käesolevas asjas oma seisukoha avaldavad.". Küllap mõeldi kõrgemal seisvad ametiasutusena ENSV Ministrite Nõukogu.

Kuna neist pöördumistest ei olnud mingit abi, pöörduti 17.02.1957.a. Moskvasse. Koguduse juhatuse liikmete, eesotsas esimehe E.Suurmetsa, ja revisjonikomisjoni liikmete allkirjadega kiri adresseeriti NSVL Presiidiumi esimehele Vorošilovile ja NLKP KK esimesele sekretärile Hruštšovile. Niisugune pöördumine oli hulljulge samm, mis tulenes meeleheitlikust olukorrast - koduvabariigis lihtsalt ei vastatud neile. Ka kirjas Moskvasse mainiti, et ENSV ministrite nõukogust pole viie kuu jooksul vastust saadud. Kirja sisu oli sarnane varasemate pöördumistega: selgitati koguduse kaugemat ajalugu, kiriku hävimist ja koguduse kallal toime pandud ebaõiglust ning paluti abi koguduse nime taastamiseks ja varade tagastamiseks. Ajastule omaselt leiab sealt ka: "Rahva seisukohalt omab Tartu Maarja kogudus erilise tähtsuse selles, et kui meie rahvas elas oma ajaloos läbi pikka ja rasket orjaaega, mis sakslaste ja mõisnikkude poolt armutult peale suruti, siis oli Maarja kogudus Tartus ainsaks Eesti talurahva ja tööliste koguduseks, kuhu sellest ajast praeguseni veel kuulub peamiselt Tartu ümbruskonna maarahvas.". Mõistagi ei saadud ka sellele kirjale vastust.






Vastuseks kõigile palvekirjadele võib lõpuks lugeda 15.03.1957.a. konsistooriumi kaudu tulnud usuasjade voliniku teadet: "ENSV Ministrite Nõukogu poolt arutati läbi Tartu Peetri koguduse Maarja pihtkonna taotlus 10.09.1956.a. ruumide küsimuses. Arvesse võttes, et mainitud pihtkonna usklikel usuliste talituste ja jumalateenistuste läbiviimiseks on kindlustatud alalised ja korralikud ruumid Tartu Peetri kirikus, Ministrite Nõukogu ei leidnud otstarbekohaseks üle anda palveruumina Maarja pihtkonna käsutusse Tartu linna tubdispanseri hoonet Õpetaja tn. 5. Seoses sellega langeb ära ka Maarja pihtkonna koguduseks registreerimise küsimus.".

Ja nii jäigi aastakümneteks. Kogudus, kes oli elujõuline ning igas pöördumises kinnitas valmisolekut ja võimekust oma pühakoda taastada, suruti võimuga all. Maarja kiriku ümberehitamisel EPA võimlaks lammutati kõik, mis sel hoonel meenutas pühakoda. Nõukogude ideoloogia survel kahanes liikmeskond olulisel määral.

Kogudus sai oma nime tagasi 1991. aastal ja siit algas uus võitlus oma pühakoja pärast. Lõpuks, 16. detsembril 2008.a. kirjutasid Tartu Linnavalitsuse esindaja Eva Lääne ja Tartu Maarja koguduse esindaja Ilmar Tops notari juures alla kinnistu tasuta võõrandamise lepingule. Sellega antakse kinnistu Pepleri 1a ja sellel asuv Tartu Maarja kirikuhoone kogudusele tagasi, tingimusel et taastatakse Tartu Maarja kirik. Üks võitlus, mis kestis rohkem kui 67 aastat, jõudis lõpule.

Pole vist olemas nõukogude ajal tegutsenud ettevõtet, kogudust või elanud peret, inimest ... , kes poleks tundnud okupatsiooni karmust. Julgen öelda, et Tartu Maarja kogudusele lõppes okupatsioon 2008. aastal aga veel tänagi meenutab meie kirik seda karmi ja ebaõiglast aega - kunagi valgeks luigeks nimetatud hoone lösutab Pepleri-Kuperjanovi tänavate kohtumiskohas madalal kui okupatsioonikahju monument. Juriidiliselt on õiglus taastatud aga läbielatu on hinges. Nooremad koguduseliikmeid ei taju seda valu, neil puuduvad sellest kirikust mälestused. Vanematel liikmetel aga lähevad veel tänagi silmad meenutustest veekalkvele ja paljud on tunnistanud: saaks see kirik valmis, tahaksin siit kord minna igavikuteele.

Tartu Maarja kogudus ja Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus tegutsevad hoolsalt ja armastusega kiriku taastamise nimel. See ei ole lihtne. Kui nõukogude ajal olid ühed takistused, siis vabas Eestis on teistsugused. Kurb on kohata suhtumist, et milleks veel üht kirikut vaja, või et ühinege Pauluse või Peetri kogudusega. Need jutud meenutavad mulle aega, millest võisite lugeda selles postituses ülalpool. Õnneks on meis sama usk ja jonn kui neil, kes okupatsiooniajal pühakoja ja koguduse eest võitlesid.

Täna ei soovi me ehitada ainult kodukirikut kogudusele. Tartu Maarja kirikul on olnud suur roll Eesti kultuuriloos ja meie soov on seda väärtustada. Uuest kirikust saab mälestuste kirik oma maa ja rahva auks. Kirik, mis meenutab meile Tartu vaimuelu hiilgelaega, mil sai alguse omariikluse idee ja laulupidude traditsioon. Mäletame iseseisvuse õnnistust, selle kaotamise valu ja vabaksvõitlemise raskust. Kõik, mida on kogenud meie rahvas, on kogenud ka Maarja kirik.

Lisalugemist Maarja kiriku võõrandamise ja tagastamise "saagast" leiate siit: http://tartumaarja.eelk.ee/2015/02/tartu-maarja-kiriku-voorandamise-ja-tagastamise-kroonika/
Kasutasin ka koguduse arhiivi dokumente.

Tartu Maarja kiriku taastamise toetamiseks leiate võimalused siit:


Lea Saar