neljapäev, 21. september 2017

Õunaõuepäevad Tähtveres

Sel pühapäeval toimusid Tähtveres Õunaõuepäevade festivali- ja kodukohvikute päev. Pika nimega üritusel oli kohal ka Maarja kirik. Veski tänaval Ingeri Maja platsil asunud festivalialal võisime korraldajate lahkel loal panna üles lauakese, et koguda kiriku taastamise heaks annetusi ning tutvustada plaane.
Imeilus sügisene ilm tõi välja väga palju rahvast. Mõtlesime Ketliniga, et üksnes annetuskastist ja plakatitest jääb väheseks, et tähelepanu köita. Ketlin otsustas, et küpsetab lauale ka kausitäie vahvleid. See mõte meeldis kõige rohkem väiksematele festivalikülalistele, keda oli tänu lasteprogrammile koos vanematega väga palju liikumas. Esimene kausitäis vahvleid sai otsa loetud minutitega. Ketlin läks koju uusi vahvleid tegema ja palus ka oma emal neid juurde teha. Tänu sellele "täiendusele" osutus meie laud palju populaarsemaks, kui olime oodanud. Maiustuste abil saime rohkem tähelepanu just lastega peredelt - enamasti noored inimesed, kel puudub mälestus EPA võimla aegadest ning seetõttu Maarja kirikut ei tea ega ole kursis selle tegemistega. Loomulikult astusid meie juurde ka mitmed eakamad inimesed, kellel kõigil oli midagi võimlaperioodist meenutada. Sellisel juhul tekkis hea võimalus neid kutsuda peagi toimuvale "Hüvasti, EPA võimla" üritusele.
Nõnda aktiivselt suheldes viibisime planeeritud paari tunni asemel platsil viis tundi, annetusi kogunes üle 200 euro.  Oli tegus päev.

kolmapäev, 13. september 2017

Variatsioonid orelile IV

Halleluuja! Kiitke Jumalat tema pühamus! Kiitke teda tema võimsas taevalaotuses! Ps 150:1

Tartu Maarja kogudus tellis Tartu orelimeistrilt Kesslerilt oma esimese oreli, mis valmis 1852. aastal. Tartu Jaani koguduse meetrikaraamatutest leitud andmete põhjal on selgunud, et orelimeister Ernst Carl Kessler (1808-1863) on Eestis sündinud ja ilmselt saksa rahvusest.Kessler töötas Tartus 19. sajandi keskel, ta ehitas elu jooksul umbes 120 orelit. Need olid enamasti väikesed 5-8 registriga pillid, ehitatud kirikute ja koolimajade jaoks. Aga oli ka koduoreleid. Suurim tema ehitatuist säilinud orel on Otepää kiriku 12 registriga orel. Kessler ehitas peamiselt väikesi oreleid. Neid iseloomustas kvaliteetne teostus ja väga hea kõla. Seda kinnitavad ka orelite vastuvõtuaktid. Näiteks iseloomustas muusikadirektor Brenner Tartu Ülikooli kiriku pilli järgmiselt: "Vilede, kanalite ja kogu traktuuri töö on laitmatu. Iga üksiku hääle kõlavärv vastab täielikult selle karakterile. Kogu töö jätab nii detailides kui kõige koosmõjus tõeliselt meeliülendava mulje" (http//sakala.postimees.ee/2153631/).Kummardusena Kesslerile ja tema väärikalt tehtud tööle on Tartu Maarja kiriku orelikomisjon teinud ettepaneku lähtuda taastatud Tartu Maarja kiriku muusikainstrumendi ehitamisel Kessleri oreliehitamise põhimõtetest.