Teenäitaja turvalisse sadamasse

Põhjus tänuks

"Oh võtkem Jumalat / suust, südamest nüüd kiita, / kes suuri asju teeb, / ja Temale au anda," kõlas Väägvere pasunakoori saatel kokkutulnute ühislaul. Põhjust tänuks on tõesti, sest täna, 29. juunil, Tartu linna päeval, mis on linna kaitsepühakute apostlite Peetruse ja Pauluse mälestuspäev, avati ajaloolise Tartu Maarja kiriku värskelt renoveeritud peatrepp. Koguduse õpetaja Joona Toivanen ütles, et seda päeva on Maarja kogududus oodanud juba kaua. Tänase sündmusega ei avatud ju üksnes treppi, vaid see sündmus tähistab ühtlasi kiriku taastamise algust. Õp. Toivanen tõdes, et kuigi koguduse jaoks pole hoone kui selline Jumala teenimiseks vajalik, on hoone siiski koguduse ja ka Tartu Linna jaoks visiitkaart. Vaimulikus mõttes on see aga kui sümbol, kaugele paistev märk, justkui majakas, mis näitab hingele turvalist teed sadamasse, Jumala juurde.

Jumala auks taastatav hoone

Kogudus seisab ühe verstaposti juures. Siia jõudmiseks on käidud juba pikk tee ja möödunud aastatel on paljud inimested oma aega ja ideid sellesse ettevõtmisse pannud. Suur tänu kõigile, kes kiriku taastamist on praeguseks toetanud kas eestpalvetes, rahaliselt või muul viisil. Veel on pikk tee ees. Kiriku taastamise avaüritusel sõna saanud koguduse õpetaja Joona Toivanen, Tartu praostkonna praost Ants Tooming, Tartu linnapea ja Tartu Maarja Kiriku Sihtasutuse nõukogu esimees Urmas Klaas ning Eesti Meestelaulu Seltsi juhatuse liige Margus Arak vaatasid tulevikku lootusrikkalt ja usuga, et koos jõuame me eesmärkideni. Mitu korda käis sõnavõttudes läbi idee, et üheskoos tehes saab taas väärika ilme kirikuhoone, mis ei ole oluline mitte vaid Maarja koguduse loos, vaid laiemalt Eesti kultuuriloos.

Koguduse soov ja eesmärk on, et Maarja kiriku hoone saaks taastatud Jumala auks. "Aga Jumala au ja rõõm pole maine, vaid on selles, et võimalikult paljud astuvad siit uksest sisse ja kogevad Jumala rahu, lohutust, armu ja halastust," tuletas õp. Toivanen meelde. "Kristuse Kirik on seal, kus oleme meie, kristlased. Kristuse kirik on seal, kus inimene tunneb, et on kodus ja on armastatud Jumala poolt."

Maarja kiriku taastamise avaüritusel esinesid Maarja koguduse ansambel Soli Deo Gloria ja Väägvere Pasunakoor, mis esines ka esimesel laulupeol, mille sünniloos oli tollasel Maarja koguduse vaimulikul Adalbert Hugo Willigerodel (1818–1893) oluline roll mängida. Peale avamisüritust oli huvilistel võimalik tutvuda ehitusprojektiga ja vaadata värskelt valminud kampaaniavideoid, kus Maarja kiriku tähtsusest räägivad eri nurkade alt kiriku taastamisega ideeliselt seotud isikud.

Fotod: Silvia Leiaru

Kirik on andestuse sümbol

Igal hoonel on lugu

Abikaasaga puhkusel käies meeldib meile kõndida linnas ja vaadata maju. Igas linnas räägivad majad ajastu vaimust, esteetilisest ja funktsionaalsest maitsest ning linnaelanike vajadustest. Igal hoonel on lugu ja tähendus, mille ehituskivideks on inimeste elud ja rahva saatus. Milliseid lugusid võiksid hooned meile kõneleda, kui suudaksid rääkida? Rõõm, mure, nutt, naer, rahu, sõda, valed ja tõed põimuvad üheks inimese kirjus elukangas.

Ka Tartus räägib iga maja oma lugu. Põlvkondade vahetudes saab iga hoone lugu jälle uue tähenduse ja põimub meie endi elulugudega. Ükski lugu pole püsiv ning ka meie elus muutub iga päeva möödudes läinu minevikuks ja saab osaks sellest, kes oleme meie. Me oleme need inimesed, kes me oleme, selle loo pärast, mida räägime iseendale. Möödunu saab tähenduslikuks läbi sümbolite, mis märgivad elu tekstiilis korduvaid mustreid.

Kirik on inimeste kogukond

Kirikuhoone on sümbol. Tartu Maarja kirik on olnud pühakoda, vare, spordihoone ning on peagi saamas taas kirikuks. See on sümbol, mis tähistab erinevatele inimestele erinevaid asju: kitsarinnalisus, avatus, dogmaatilisus, valed ja tõed, vabadus, ristisõjad, rahu kuulutamine, armastus, kadedus, ustavus, silmakirjalikkus, perekonnatunne, üksinda jäämine, uus elu, surm, usk, lootus… Kirik kui sümbol hõlmab endas tähendusi, mis on omavahel vastandlikud, sest kiriku liikmed on inimesed. Kõik, mis on inimlik, sisaldab endas paratamatult vastuolusid, mida me ei suuda lõpuni mõista. Katoliiklik filosoof Walker Percy on oma raamatus Lost in the Cosmos esitanud mõtlemapaneva küsimuse: ”Miks on võimalik õppida kümne minutiga rohkem Krabi udukogust Jäära tähtkujust, mis asub 6000 valgusaasta kaugusel, kui sa praegu tead iseendast, kuigi oled olnud iseendaga kogu oma elu?” Inimene on iseendale saladus ning pettudes teistes inimestes ehk milleski inimlikus, pettume enda olemuses, inimese olukorras.

Kiriku sümboli tähendus on andestus

Otsides kiriku tähendust inimestes, pettume seega paratamatult, sest me ei suuda elada isegi enda seatud ideaalide järgi. Seetõttu avaneb kiriku sügavaim tähendus üksnes usus sellesse, mis on siin maailmas üheaegselt suurim armastus ja suurim ebaõiglus. See on andestus. Andestus on armastus, sest see tähendab soovi hoida suhet eksimustele vaatamata. Andestus on ebaõiglus, sest seda ei ole võimalik õiglaselt ära teenida. Kas oma valikut kahetsedes arvame, et suudame kahetsuse, kannatuse või rahaga osta teise andestuse? Miski ei tee tehtud tegusid tegematuks. Ainus valik, mis meile jääb, on anda andeks, paluda andeks ja uskuda, et oleme saanud andeks.