neljapäev, 24. jaanuar 2019

Taastamisest, aastapäevast ja muust

Viimasest postitusest on palju vett merre voolanud. Meil koguduses ja SA-s on käed-jalad tegemist täis olnud, aga nüüd on küll viimane aeg vaikus katkestada.

Ehitus käib!

Kas me kõik ei ole seda oodanud aastakümneid ja nüüd ometi on taastamise ehitustöö alanud. Olen kindel, et rõõmustate meiega koos.
SA juhataja Silvia ja omanikujärelvalve Riivo
kirikus vastalanud töid inspekteerimas

I etapi ehitushange lõppes 2018. aasta 26. novembril. Pakkujaid oli kokku 9. Edukaks kuulutasime AS Eviko pakkumuse maksumusega 196 000 eurot +km. Tööde ettevalmistusega alustati juba 2019. aasta jaanuari esimesel nädalal. 

Kõigepealt tehti mitmesuguseid elektritöid ja veeti juhtmeid, et kõik vajalik tööde ajal toimiks. Siis valmistati ette objektijuhi kabinet II korrusel asuvas endises treenerite ruumis ja hakati rõdusid lammutama.





Rõdu kandurte eemaldus. 

Vahepeal oli kirikus päris tolmune.



Rõdu postid.



Tänaseks on juba jõutud põrandakaeveteni. 



Muinsuskaitselist järelvalvet teeb kiriku taastamisele Anu Kulbach,
kes käis kirikus ka töid üle vaatamas. 


Palju põnevat ootab veel ees.

Väärt kraam Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumisse

Kirikusse oli veel EPA võimla ajast jäänud mitmesuguseid esemeid. Ajaloo talletajatena leiame, et väärtuslikud esemed tuleb ikka tulevastele põlvedele vaatamiseks säilitada.
Selleks teeme koostööd Spordimuuseumiga, kuhu erinevad esemed ka säilitamiseks ja eksponeerimiseks viidi.


SA juhataja Silvia Leiaru, Eesti Spordi- ja Olumpiamuusemi juhataja
Siim Randoja, teadur Kalle Voolaid ja peavarahoidja Kaarel Antons
kirikus väärt kraami üle vaatamas.
 












Spordipõrand teeb sporti edasi

Enne ehituse alustamist jõudsime veel tegeleda ühe toreda asjaga. Leidsime, et 600m2 laudpõrandat on hea kraam, mida ehk on kellelgi teisel vaja võib minna.
Silvia kuulutas Facebooki korvpalli grupis välja, et anname spordipõranda ära. Postitus hakkas seepeale oma elu elama, seda jagati ja meediagi tundis huvi.
Põranda soovijaid oli järjekorras - kes tahtis oma kodupõrandat teha, kes taastas vana kõrtsihoonet, kes tahtis sõbrale ja kes niisama. Aga meie südamele kõige lähemale sai soovija, kes ütles, et põrandal tehakse sporti edasi.
Tartu Spordiklubi Kalev ehitab Otepääle Madsa spordibaasi mitmeotstarbelist halli, mis juba eeloleval 2019. aasta suvel vajab muuhulgas ka korvpallipõrandat. See hall on mõeldud lastele spordi tegemiseks vihma ja tuule eest kaitstuna.
Põrandat tulid üles võtma Tartu Kutsehariduskeskuse üldehituseriala I kursuse õpilased.





Saali põrand saigi enne jõule üles ja nüüd ootab juba uues kodus maha panekut. Eeldatavasti toimub see 2019. aasta suvel.


Põranda alt leidsime vana betoonist põranda jupi, kus veel kenasti näha plaatide alusmustergi.

Jõuluvalgus kiriku akenedes

Maarja kirkus on ikka jõulude ajal olnud pisut valgust. Olgu selleks siis õpetaja Joona valmistatud Usk, Lootus, Armastus sümbolid, mis akendel helendasid või prožektor, mis annetama kutsuvat plakatit valgustas. Kuid päris-päris valge ei ole kirikus olnud juba palju-palju aastaid.
SA nõukogu liige Toomas Savi leidis, et kirik peab ikka jõulude ajal valge olema ja seekordsed 2018. jõulud olidki Maarja kirikus valguses.



Lisaks valgusele tervitas ukse akendest piilujaid ka ilus jõulumuusika, mis kirikus imetabaselt kostus. Suured tänud Leharile mõtte ja meie organisti Helika perele teostuse eest! Suured tänud Ramirendile valguse eest!


Tornivalgustus ja 177. aastapäev

SA nõukogu liikmel Toomas Savil oli juba tükk aega olnud üks idee (Toomasel on muide veel väga palju ideid): Maarja kirik peab torni saama. Ja kuigi meil selleks praegu veel piisavalt raha ei ole, oli torn ometi Toomase südamel. Ja nii Toomas kirikule torni peale unistaski.
Artwerk OÜ tegi valmis spetsiaalsed lambid ja AS Eviko paigaldas nad katusele. Nüüd on meie unistus pimedatel õhtutel kõigile näha ja suunanäitajaks, et ka Sinul on võimalus olla kirikuehitaja.



Maarja kiriku 177. aastapäeval sirutasimegi piduliku ja võimsa sündmusega taevasse oma unistuse tornist . Maarja kiriku sünnipäeva pidustustused algasid juba 13. jaanuari lõuna ajal, mil kogudusemajas peeti aastapäevale pühendatud jumalateenistus.
Õhtupoolikul kell 17 said Maarja kiriku platsil sõna Tartu linnapea Urmas Klaas, Maarja kiriku taastamise I etapi ehitaja AS Eviko esindaja Rein Murumägi, Õpetaja Joona Toivanen ja SA nõukogu liige Toomas Savi. Toomas süütas torni tuled ning futuristliku noodi lisas oma kadunud kirikukelladest inpireeritud valgus- ja lasermuusikashowga Tiit Kikas. Külalisi võis olla ca 250.

Õhtujuht Lehari Kaustel 

Tartu linnapea Urmas Klaas

AS Eviko esindaja Rein Murumägi

Õpetaja Joona Toivanen

SA nõukogu liige Toomas Savi

Toomas Savi torni tulesid süütamas







Isegi termos, kus külalistele tasuta sooja glögi pakuti,
naeratas pärast aastapäeva sündmust. 


Suur tänu kõigile, kes meiega aastapäeva tähistasid ja torni taastamisse annetuse või vabatahtliku tööga panustasid.

Jõudu meile Maarja kiriku taastamiseks!

Ka Sina võid olla kirikuehitaja.
Nimelise annetuse võid teha Tartu Maarja Kiriku Sihtasutuse arveldusarvele Swedbankis EE132200221021269201. Summa määrad ise vastavalt võimalusele. Piskust saab palju, koos suudame kõike!

Võid toetada ka helistades annetustelefonidel (annetus on anonüüme):
900 1842 annetad 5 eurot
900 1941 annetad 10 eurot
900 2019 annetad 50 eurot

reede, 2. november 2018

Maarja kiriku taastamise I etapp ja katuseparandus

Tartu Maarja kiriku taastamise I etpi hange on välja kuulutatud

30. oktoobril 2018 kuulutas Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus välja hanke Maarja kiriku I etapi töödeks, milleks on sisevundamentide ehitamine. Hanke raames lammutatakse põrand ja senised rõdud, kiriku sees teostatakse väljakaeved, rajatakse vundamendi aluskihid ja vundamendid, osa seinu, kirikusaali kandev vahelagi, keldrilao lagi, trepid, ehitatakse ajutised avatäited kõrvalustele, II korrusel asuv kirikusaal saab ajutised piirded, samuti rajatakse peauksest kirikusaali ajutine käigutee.

Pakkumuste esitamise tähtaeg on 26.november 2018 ning tingimustega saab tutvuda riigihanked.riik.ee keskkonnas.

Hankes planeeritud tööd peavad olema lõppenud hiljemalt mais 2019, et kirikus oleks võimalik pidada laulupeo 150. juubeliaasta kontserti.

Ootame ehitajaid pakkumusi esitama.


Katuseparandusest

Oktoobris teostas Novabild Tartu OÜ Maarja kirikus katuseparanduse töid. Tööde käigus selgus, et plaadid ei olnudki niivõrd katki, kui oma kohtadelt alla vajunud. See tähendab, et nad olid ka kinnitustest lahti. Lisaks puudusid tuulutuskorstendel katused. Ka need said nüüd ehitatud. Lae pealt veeti ära märgunud soojustusmaterjal. 
Maarja kiriku katus enam läbi ei saja. 





reede, 19. oktoober 2018

Väikesemahuline hange Maarja kiriku katuse parandamiseks

Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus
PRESSITEADE
19.10.2018


Väikesemahuline hange Maarja kiriku katuse parandamiseks
Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus viis läbi väikesemahulise hanke Tartu Maarja kiriku katuse parandamiseks. Hankes osales neli pakkujat ning võitjaks osutus Novabild Tartu OÜ.

Hanke raames eemaldatakse katuselt katkised eterniitplaadid ning asendatakse need uutega, et peatada katuse lekkimine. Kirikuhoone katus jooksis vihmadega mitmest kohast üsna tugevasti läbi ning edasiste veekahjustuste peatamiseks nii katuse kui lae konstruktsioonidele, otsustati ette võtta väiksemad parandustööd. Samuti veetakse lae pealt välja veekahjustuse saanud soojustusmaterjal.

Töödega alustati täna, 19.oktoobril 2018.

Igaühel on võimalus olla kirikuehitaja

Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus kogub sihtotstarbelisi annetusi kiriku taastamiseks. Nimelise annetuse saab teha sihtasutuse Swedbanki kontole EE132200221021269201. Maarja kiriku taastamisele annetuste kogumiseks on avatud ka annetustelefonid. Anonüümse annetuse saab teha helistades 900 1842 annetad 5 eurot, 900 1941 annetad 10 eurot, 900 2019 annetad 50 eurot.

Kirik kui usu-, vaimuelu- ja kogukonnakeskus

19. sajandi keskel oli Maarja kirik ja kogudus Tartu ainus eestlaste kogudus. 1857-1885 oli koguduse õpetajaks praost ja kirikunõunik dr. Adalbert Hugo Willigerode. Tema ajal oli Maarja kirik XIX sajandi ärkamisaja üheks keskuseks, kuhu oli koondunud eestlaste vaimueliit. A.H.Willigerode andis mõnda aega välja ajalehte ”Tallorahwa Postimees”, kirjutas laule, juhtis pasunakoori ning oli ka esimese Eesti üldlaulupeo (1869) korraldustoimkonna president.

17. juunil 1869 (vkj) toimus üldlaulupeo ühendkoori esimene kokkulaulmine ja peaproov just Tartu Maarja kirikus. Maarja kiriku tornist hüüdsid Väägvere pasunakoori helid ka laulupeo avatuks.

Kirik sai tegutseda pool aastat vähem kui 100 aastat. Teise maailmasõja ajal, 12. juulil 1941 pommitasid Nõukogude väed Tartut. Tules hävis mitusada hoonet, nende hulgas Maarja kirik. Hävisid ka kiriku hoones asunud muuseum ja väärtuslik arhiiv.

Teise maailmasõja ajal ega järel, mil kogudusel oli võimekust ise oma kirik taastada, ei andnud okupatsioonivõimud selleks luba. Kogudust tabasid repressioonid: võeti võimalus tegutseda vastremonditud leerimajas ning lõpuks ka iseseisva kogudusena tegutsemise õigus. 1956. aastal andsid Tartu linnavõimud kirikuhoone varemed Eesti Põllumajandusakadeemiale (EPA) ja sinna ehitati võimla. Torni kaks säilinud kivikorrust lammutati. Spordikompleks valmis 1961. aastal ning tegutses võimlana kuni 2009. aastani, mil valmis Eesti Maaülikooli uus spordihoone.

Eesti riigi taas iseseisvudes alustas kogudus kirikuhoone tagasinõudmist ning lõpuks 2008. aastal sai kogudus kirikuhoone ka tagasi, kuid sporti tehti hoones veel aastajagu pärast seda. Juba enne, 2003. aastal, loodi EELK Tartu Maarja koguduse ja EELK Tartu Praostkonna poolt Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus, mille eesmärgiks sai taastada Tartu Maarja kirik.

Aadressil Pepleri 1 asuva Maarja kiriku välisilme taastatakse endisel kujul. Siselahendus on modernne ja võimaldab lisaks koguduse jumalateenistuslikule tegevusele pakkuda pinda ka ajalooväljapanekule ja näitustele, millega jäädvustatakse Maarja koguduse ja kiriku tegevuse rikkalik pärand läbi eesti rahva kultuuriloo. Lisaks on kirikuhoones ruumid konverentsideks, laulatuste vastuvõttudeks, peielaudadeks, ringi- ja huvitegevuseks, laste- ja noortetööks, kogukonna kooskäimisteks, kontsertideks, plaadiesitlusteks jne. Kirikuhoones leiavad koha ka kolumbaarium ja väljarentimiseks mõeldud büroopinnad. Kirikuhoonesse ehitatakse kontsertorel.

Sihtasutus on tegelenud ettevalmistavate tegevustega kiriku taastamiseks – läbi on viidud ideekonkurss ja valitud arhitektid, kogutud annetusi kiriku taastamiseks, otsitud projektivahendeid.

2017. aastaks on valminud KOKO Arhitektide poolt ehitusprojekt, kiriku taastamist toetavad Tartu linn ja ümberkaudsed vallad ning suur hulk häid inimesi oma annetustega.

2018. aastal alustab Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus oma kiriku vundamenditöödega sh kirikusaali põranda lammutamise, süvistamise ja vundamentide valutööde teostamise. Ette hakatakse valmistama ka torni taas püstitamist.

Kirikuhoone majandamiseks taastamise järgselt on koostatud äriplaan. Kirikuhoone kommunaalmaksete tasumiseks alustab Tartu Maarja Kiriku SA äritegevusega, mis hõlmab muuhulgas ruumide väljarentimist büroopindadeks, kontsert- ja huvitegevusteks, üritusteks, koosolekuteks ja seminarideks, lisaks plaanib SA korraldada omaüritusi nt lastele, oreli valmimisel pakkuda oreliharjutusteenust jne. Kirikuhoonesse valmib ka kolumbaarium.

Lisainfo ja kontakt:

Silvia Leiaru
Tartu Maarja Kiriku SA juhataja
+372 5665 0956, silvia.leiaru@eelk.ee
tartumaarja.eelk.ee
Õpetaja 5, Tartu 51003

esmaspäev, 15. oktoober 2018

Lipukandja särp rändas ERMi

Kolmapäeval, 10.10.2018 käisid meil Maarja koguduse majas külalised Eesti Rahva Muuseumist. Näituste juht Kristjan Raba, konserveerimisosakonna juhataja Kristiina Piirsild ning avalike- ja välissuhete juht Kaarel Tarand hindasid 1894. aastal köster Kurriku abikaasa Wilhelmine poolt õmmeldud lipukandja särbi seisukorra esmase vaatluse teel heaks. Hoolikalt pakituna toimetasid selle ERMi täpsemale kontrollile ja eksponeerimiseks.

Pildil vasakult Joona Toivanen,  Kristjan Raba, Lea Saar, Kaarel Tarand, Kristiina Piirsild.


Pildil särbi esmane seisukorra hindamine ja pildistamine.

Rosetid.

Kristjan Raba ja Lea Saar allkirjstamas deponeerimisakti. 


Lipukandja särbist:

1888-1922 oli Tartu Maarja koguduse köstriks Juhan Kurrik. Ta oli ärkamisaja silmapaistev tegelane, kooliõpetaja ja on kirjutanud ka mitmeid kooliõpikuid, sh esimesed eestikeelsed algebra ja kehalise kasvatuse õpikud. Ta tegutses Eesti Aleksandrikooli Peakomitees, oli Eesti Kirjameeste Seltsi asutajaid ja Vanemuise Seltsi aseesimees.

Köster J.Kurriku abikaasa Wilhelmine õmbles 1894. aasta laulupeo jaoks Tartu Maarja kirikukoorile sini-valge-musta lipu, lipukandja särbi ja rosetid. Värvide järjestus oli määratud 29.septembril 1881 Eesti Üliõpilaste Seltsi eelkäija Vironia Seltsi asutamiskoosolekul: sini-must-valge korporatsiooni mütsil ja sini-valge-must paelal.  Laulupeo lipukandjaks oli Johannes Kiis. Maarja kiriku lipukandja särp on vanuselt teine värvikolmik EÜSi lipu järel ja vaid 10. aastat noorem.

W. Kurriku õmmeldud lipp ei ole tänaseni säilinud, kuid 3 m pikk ja 59 cm lai särp on alles. Koguduse arhivaar Konstantin Kurrik viis selle 1941 Saksamaale, 1957. aastast hoidis seda Rootsis Artur Taska. 1995. aasta septembris andis akadeemik Mihkel Veiderma särbi pidulikul jumalateenistusel tagasi Maarja kogudusele.

Allikana kasutatud Villu Jürjo "Koduta kogudus. Tartu Maarja kiriku ja koguduse lugu"
Fotod Silvia Leiaru