reede, 2. november 2018

Maarja kiriku taastamise I etapp ja katuseparandus

Tartu Maarja kiriku taastamise I etpi hange on välja kuulutatud

30. oktoobril 2018 kuulutas Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus välja hanke Maarja kiriku I etapi töödeks, milleks on sisevundamentide ehitamine. Hanke raames lammutatakse põrand ja senised rõdud, kiriku sees teostatakse väljakaeved, rajatakse vundamendi aluskihid ja vundamendid, osa seinu, kirikusaali kandev vahelagi, keldrilao lagi, trepid, ehitatakse ajutised avatäited kõrvalustele, II korrusel asuv kirikusaal saab ajutised piirded, samuti rajatakse peauksest kirikusaali ajutine käigutee.

Pakkumuste esitamise tähtaeg on 26.november 2018 ning tingimustega saab tutvuda riigihanked.riik.ee keskkonnas.

Hankes planeeritud tööd peavad olema lõppenud hiljemalt mais 2019, et kirikus oleks võimalik pidada laulupeo 150. juubeliaasta kontserti.

Ootame ehitajaid pakkumusi esitama.


Katuseparandusest

Oktoobris teostas Novabild Tartu OÜ Maarja kirikus katuseparanduse töid. Tööde käigus selgus, et plaadid ei olnudki niivõrd katki, kui oma kohtadelt alla vajunud. See tähendab, et nad olid ka kinnitustest lahti. Lisaks puudusid tuulutuskorstendel katused. Ka need said nüüd ehitatud. Lae pealt veeti ära märgunud soojustusmaterjal. 
Maarja kiriku katus enam läbi ei saja. 





reede, 19. oktoober 2018

Väikesemahuline hange Maarja kiriku katuse parandamiseks

Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus
PRESSITEADE
19.10.2018


Väikesemahuline hange Maarja kiriku katuse parandamiseks
Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus viis läbi väikesemahulise hanke Tartu Maarja kiriku katuse parandamiseks. Hankes osales neli pakkujat ning võitjaks osutus Novabild Tartu OÜ.

Hanke raames eemaldatakse katuselt katkised eterniitplaadid ning asendatakse need uutega, et peatada katuse lekkimine. Kirikuhoone katus jooksis vihmadega mitmest kohast üsna tugevasti läbi ning edasiste veekahjustuste peatamiseks nii katuse kui lae konstruktsioonidele, otsustati ette võtta väiksemad parandustööd. Samuti veetakse lae pealt välja veekahjustuse saanud soojustusmaterjal.

Töödega alustati täna, 19.oktoobril 2018.

Igaühel on võimalus olla kirikuehitaja

Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus kogub sihtotstarbelisi annetusi kiriku taastamiseks. Nimelise annetuse saab teha sihtasutuse Swedbanki kontole EE132200221021269201. Maarja kiriku taastamisele annetuste kogumiseks on avatud ka annetustelefonid. Anonüümse annetuse saab teha helistades 900 1842 annetad 5 eurot, 900 1941 annetad 10 eurot, 900 2019 annetad 50 eurot.

Kirik kui usu-, vaimuelu- ja kogukonnakeskus

19. sajandi keskel oli Maarja kirik ja kogudus Tartu ainus eestlaste kogudus. 1857-1885 oli koguduse õpetajaks praost ja kirikunõunik dr. Adalbert Hugo Willigerode. Tema ajal oli Maarja kirik XIX sajandi ärkamisaja üheks keskuseks, kuhu oli koondunud eestlaste vaimueliit. A.H.Willigerode andis mõnda aega välja ajalehte ”Tallorahwa Postimees”, kirjutas laule, juhtis pasunakoori ning oli ka esimese Eesti üldlaulupeo (1869) korraldustoimkonna president.

17. juunil 1869 (vkj) toimus üldlaulupeo ühendkoori esimene kokkulaulmine ja peaproov just Tartu Maarja kirikus. Maarja kiriku tornist hüüdsid Väägvere pasunakoori helid ka laulupeo avatuks.

Kirik sai tegutseda pool aastat vähem kui 100 aastat. Teise maailmasõja ajal, 12. juulil 1941 pommitasid Nõukogude väed Tartut. Tules hävis mitusada hoonet, nende hulgas Maarja kirik. Hävisid ka kiriku hoones asunud muuseum ja väärtuslik arhiiv.

Teise maailmasõja ajal ega järel, mil kogudusel oli võimekust ise oma kirik taastada, ei andnud okupatsioonivõimud selleks luba. Kogudust tabasid repressioonid: võeti võimalus tegutseda vastremonditud leerimajas ning lõpuks ka iseseisva kogudusena tegutsemise õigus. 1956. aastal andsid Tartu linnavõimud kirikuhoone varemed Eesti Põllumajandusakadeemiale (EPA) ja sinna ehitati võimla. Torni kaks säilinud kivikorrust lammutati. Spordikompleks valmis 1961. aastal ning tegutses võimlana kuni 2009. aastani, mil valmis Eesti Maaülikooli uus spordihoone.

Eesti riigi taas iseseisvudes alustas kogudus kirikuhoone tagasinõudmist ning lõpuks 2008. aastal sai kogudus kirikuhoone ka tagasi, kuid sporti tehti hoones veel aastajagu pärast seda. Juba enne, 2003. aastal, loodi EELK Tartu Maarja koguduse ja EELK Tartu Praostkonna poolt Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus, mille eesmärgiks sai taastada Tartu Maarja kirik.

Aadressil Pepleri 1 asuva Maarja kiriku välisilme taastatakse endisel kujul. Siselahendus on modernne ja võimaldab lisaks koguduse jumalateenistuslikule tegevusele pakkuda pinda ka ajalooväljapanekule ja näitustele, millega jäädvustatakse Maarja koguduse ja kiriku tegevuse rikkalik pärand läbi eesti rahva kultuuriloo. Lisaks on kirikuhoones ruumid konverentsideks, laulatuste vastuvõttudeks, peielaudadeks, ringi- ja huvitegevuseks, laste- ja noortetööks, kogukonna kooskäimisteks, kontsertideks, plaadiesitlusteks jne. Kirikuhoones leiavad koha ka kolumbaarium ja väljarentimiseks mõeldud büroopinnad. Kirikuhoonesse ehitatakse kontsertorel.

Sihtasutus on tegelenud ettevalmistavate tegevustega kiriku taastamiseks – läbi on viidud ideekonkurss ja valitud arhitektid, kogutud annetusi kiriku taastamiseks, otsitud projektivahendeid.

2017. aastaks on valminud KOKO Arhitektide poolt ehitusprojekt, kiriku taastamist toetavad Tartu linn ja ümberkaudsed vallad ning suur hulk häid inimesi oma annetustega.

2018. aastal alustab Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus oma kiriku vundamenditöödega sh kirikusaali põranda lammutamise, süvistamise ja vundamentide valutööde teostamise. Ette hakatakse valmistama ka torni taas püstitamist.

Kirikuhoone majandamiseks taastamise järgselt on koostatud äriplaan. Kirikuhoone kommunaalmaksete tasumiseks alustab Tartu Maarja Kiriku SA äritegevusega, mis hõlmab muuhulgas ruumide väljarentimist büroopindadeks, kontsert- ja huvitegevusteks, üritusteks, koosolekuteks ja seminarideks, lisaks plaanib SA korraldada omaüritusi nt lastele, oreli valmimisel pakkuda oreliharjutusteenust jne. Kirikuhoonesse valmib ka kolumbaarium.

Lisainfo ja kontakt:

Silvia Leiaru
Tartu Maarja Kiriku SA juhataja
+372 5665 0956, silvia.leiaru@eelk.ee
tartumaarja.eelk.ee
Õpetaja 5, Tartu 51003

esmaspäev, 15. oktoober 2018

Lipukandja särp rändas ERMi

Kolmapäeval, 10.10.2018 käisid meil Maarja koguduse majas külalised Eesti Rahva Muuseumist. Näituste juht Kristjan Raba, konserveerimisosakonna juhataja Kristiina Piirsild ning avalike- ja välissuhete juht Kaarel Tarand hindasid 1894. aastal köster Kurriku abikaasa Wilhelmine poolt õmmeldud lipukandja särbi seisukorra esmase vaatluse teel heaks. Hoolikalt pakituna toimetasid selle ERMi täpsemale kontrollile ja eksponeerimiseks.

Pildil vasakult Joona Toivanen,  Kristjan Raba, Lea Saar, Kaarel Tarand, Kristiina Piirsild.


Pildil särbi esmane seisukorra hindamine ja pildistamine.

Rosetid.

Kristjan Raba ja Lea Saar allkirjstamas deponeerimisakti. 


Lipukandja särbist:

1888-1922 oli Tartu Maarja koguduse köstriks Juhan Kurrik. Ta oli ärkamisaja silmapaistev tegelane, kooliõpetaja ja on kirjutanud ka mitmeid kooliõpikuid, sh esimesed eestikeelsed algebra ja kehalise kasvatuse õpikud. Ta tegutses Eesti Aleksandrikooli Peakomitees, oli Eesti Kirjameeste Seltsi asutajaid ja Vanemuise Seltsi aseesimees.

Köster J.Kurriku abikaasa Wilhelmine õmbles 1894. aasta laulupeo jaoks Tartu Maarja kirikukoorile sini-valge-musta lipu, lipukandja särbi ja rosetid. Värvide järjestus oli määratud 29.septembril 1881 Eesti Üliõpilaste Seltsi eelkäija Vironia Seltsi asutamiskoosolekul: sini-must-valge korporatsiooni mütsil ja sini-valge-must paelal.  Laulupeo lipukandjaks oli Johannes Kiis. Maarja kiriku lipukandja särp on vanuselt teine värvikolmik EÜSi lipu järel ja vaid 10. aastat noorem.

W. Kurriku õmmeldud lipp ei ole tänaseni säilinud, kuid 3 m pikk ja 59 cm lai särp on alles. Koguduse arhivaar Konstantin Kurrik viis selle 1941 Saksamaale, 1957. aastast hoidis seda Rootsis Artur Taska. 1995. aasta septembris andis akadeemik Mihkel Veiderma särbi pidulikul jumalateenistusel tagasi Maarja kogudusele.

Allikana kasutatud Villu Jürjo "Koduta kogudus. Tartu Maarja kiriku ja koguduse lugu"
Fotod Silvia Leiaru

teisipäev, 28. august 2018

Emotsioonid ja (oreli)muusika. 13.-15. august AD 2018

2018. aastal möödub 210 aastat Tartu Maarja kiriku esimese oreli ehitaja Ernst Carl Kessleri
(1808-1863) sünnist. Tartu Maarja kogudus on jätkuvalt  kiriku ehitamise teel. Taastatud kirik vajab  kindlasti ka uut orelit, mis toetaks Jumala Sõna ja aitaks mõista läbi kaunite helide Jumala loodu ülevust. Juba  kiriku taastamise alguses oli vaja selgitada, milliste omadustega orel sinna tuleb. Oluline on teada oreli asukohta kirikus, kui palju on orelil registreid ja vilesid ja millise muusika esitamiseks on ta parim. Oreli ehitamine on ka väga kallis. Raha kogumine võib võtta sama palju aega kui kiriku ehitamiseks vajalike vahendite leidmine. Eelnevat silmas pidades sündis kolmepäevane festival "Orelimeister Kessler ja tema aeg."
 Festivali peakangelaseks oli  kuninglik muusikainstrument- OREL.

1. päev. 13. august. 
Festivali avakontserdi auks ja uhkuseks oli 2015. aastal valminud kolme manuaali  ja 56 registriga Tartu Pauluse kiriku Paschen-orel. Kontserdi esinejad Piret Aidulo (orel), Pille Lill (sopran) ja Kristina Kriit (viiul) võlusid  kontserdikülaliste kõrvu paitama  kaunimaid hetki eesti muusikast läbi aastasaja. Nii sai tehtud ka kummardus sajaaastasele Eestile. Pille Lille Muusikute Toetusfondi muusikud kinnitasid pärast kontserti, et nad said oma esinemisest erilise laengu. Kirikusaal täitus üleni muusika lainetega, peegeldudes tagasi esinejateni. Sündis ime, mida ootab iga muusik. Ja mida paraku juhtub harva.




Pildil: Piret Aidulo, Pille Lill ja Kristina Kriit. Foto Anneli Klaus

2. päev. 14. august
Festivali teine kontsert oli Otepää Maarja kirikus. Seal asub suur ajalooline väärtus, 1853. aastal Ernst Carl Kessleri poolt ehitatud 12 registriga orel. Organist Merle Kollom võlus neist vähestest registritest välja hämmastavalt kauneid helisid. Koos Lembit Saarsalu saksofonimänguga  sündisid põnevad improvisatsioonid. Inimesed, kes tulid sellele kontserdile said osa sündmusest, mis oli kordumatu. Duo Merle Kollom-Lembit Saarsalu esinemistel luuakse uus ja ainulaadne muusika üha uuesti.

Pildil: Lembit Saarsalu, Merle Kollom, Otepää Maarja koguduse diakon Marko Tiirmaa. Foto Silvia Leiaru

3. päev. 15. august ehk rukkimaarjapäev
Päev algas kultuuriloolise konverentsiga, mis oli väärikas ja väljapeetud. Kõlasid asjatundlikud ettekanded. Räägiti orelimeister Kesslerist (Helika Gustavson-Rätsep), Tartu kultuurielust orelimeister Kessleri eluajal (Kalle Loona), orelitallaja ametist (Juhani Püttsepp), Miina Härmast ja tema seotusest Tartu Maarja kirikuga (Ene Kuljus) ja orelist kui muinsus-ja kultuuriväärtusest ning kunstiteosest (Külli Erikson). Ansambel "Servimus Dominum" tutvustas oma äsjavalminud CD-d, kus salvestatud Karksi ja Taagepera kirikute orelite helid. Mõlemad orelid on ehitatud orelimeister Kessleri poolt. Kuulajaid rõõmustas ettekannete vahepeal  lauluga väike laulukoor "Stella Caeli ja sõbrad".





Fotod konverentsilt: Silvia Leiaru

Oleme aegajalt pakkunud ka huvilistele võimalust tutvuda Maarja kiriku ajaloolise hoonega. Maarja Kiriku Sihtasutuse juhataja Silvia Leiaru vastas ka festivali raames kiriku ringkäiku tehes arvukatele küsimustele ja tutvustas ehitustööde käiku ning oreli paigutamise võimalusi kirikusse.

Rukkimaarjapäeva lõpetas lõbus näitemäng orelimeister Kesslerist, tema armastusest oreli vastu ja ühest kolerõõmsast päevast tema elus. Näitemängu kirjutas ja lavastas koguduse liige Loone Ots. Näitemängu kohaks sai valitud Tartu Ülikooli peahoone, kuna sellele paigale ehitati 1224. aastal esimene Tartu Maarja kirik. Näitemängu ainulaadsusest ja erilisest õnnestumisest saab lugeda Rita Puideti artiklist http://www.eestikirik.ee/naitemang-oreli-kiituseks/



Pildil näidendi "Kessleri viled" lõpustseen ja härra ning proua Kessler (Tarmo Rätsep ning Helika Gustavson-Rätsep). Fotod Silvia Leiaru ja Rita Puidet.

Festivali "Oreliehitaja Kessler ja tema aeg" korraldajad loodavad, et need kolm emotsionaalset päeva olid oreli kiituseks ja auks. Ja need kaunid orelile ja orelimuusikale pühendatud sündmused tekitasid häid mõtteid ja lootust. Et Maarja kirikusse tuleb hea ja kvaliteetne orel, mis toob rõõmu paljude inimeste südametesse. Ja orelimeister Kessleri mälestus ja kultuuripärand kestab ka tulevaste põlvedeni.

Kessleri festivali raames koguti piletimüügist ja heade inimeste annetustest Tartu Maarja kiriku uue oreli fondi 2343,28 eurot.

Tartu Maarja kiriku uue  oreli heaks on võimalik annetada  Tartu Maarja Kiriku Sihtasutuse arveldusarvele EE402200221069961163. Täname!



esmaspäev, 28. mai 2018

Koostöö Lõunakeskuse ja Salvestiga

Neljapäeval, 24.mail kohtusime koos Joona Toivaneni, Urmas Klaasi, Toomas Savi ja Rainer Kaasikuga Maarja kiriku trepil Väino Põllumäe ja Ülo Hagega Lõunakeskusest ning Veljo Ipitsaga Salvestist. Rääkisime kiriku ajaloost, rahastusest ja uurisime torni vundamente.

Hiljem ühises lõunalauas, mille kattis meile Aparaat BBQ catering, arutlesime ehitusprojekti ja taastamise etappide üle. Leidsime, et üheskoos edasi minna on võimalik ja vajalik on koostööpunktid kaardistada. 

Rõõm on tõdeda, et meie kaasteeliste ring aina kasvab. Taastame Tartu Maarja kiriku üheskoos!


kolmapäev, 23. mai 2018

Tartu Välk Takso toetab Maarja kiriku taastamist

Eile 22. mail 2018 andsid Tartu Maarja Kiriku SA ja Tartu Välk Takso Maarja kiriku peatrepil ühise pressikonverentsi. Rääkisime koostööst ja ühistest plaanidest.

Välk Takso annetab igalt lühinumbrilt tellitud sõidult Maarja kiriku taastamise heaks 10 senti. Lisaks on Tartu Välk taksodesse kleebitud armatuurikleepsud, taksodes on kättesaadavad Maarja kiriku trükised ja üks Tartu takso on saanud ka "Taastame Tartu Maarja kiriku" tagaakna kleebise. Kampaaniaga on kaasa tulnud ka Tallinna ja Pärnu Välk Taksod - Tallinnas on 5-l autol "Taastame Tartu Maarja kiriku" tagaakna kleebis ja Pärnus kahel autol.

„Ikka ja jälle olen end leidnud mõtlemast sellest, kuidas saaks panustada meie kodulinna, kuni ühel päeval jõudis minuni uudis Maarja kiriku taastamisest. Siis taipasin, et just nõnda saabki Välk Takso kodulinna arengusse kaasa aidata – panustades ettevõttena imeilusa kirikuhoone taastamisse. Oleme noor ettevõte ja meie võimalused võivad olla piiratud, aga soov on suur!“ selgitab Tartu Välk Takso juhataja Rainer Kaasik, mis innustas teda Maarja kirikuga ise ühendust võtma.  

Tartu Maarja kogudusemaja koridori infostendil on leiatavad Välk takso sooduskupongid.

Juba oleme koostöös asunud välja mõtlema järgmisi samme, mida ette võtta.

Edu meile ühisel teel!

Välk Takso eestvedamisel on meie koostööpartnerite ringi lisandunud ka Aparaadi restorani catering. Eilsel üritusel pakkusid nad ajakirjanikele lõunat, mille valmistamisele oli tooraine näol õla alla pannud Maag Grupp. Lõunaamps oli meie jaoks tasuta.

Meedia:
Tartu Postimees - Taksofirma aitab Tartu Maarja kirikut taastada

reede, 11. mai 2018

Soome kirikuvalitsus toetab Tartu Maarja kiriku taastamist


Soome Evangeelne Luterlik Kirik otsustas piiskoppide koosolekul 10. aprillil 2018 toetada Tartu Maarja kiriku taastamist 50 000 euroga.
EELK konsistoorium, soovides aidata kaasa Maarja kiriku taastamisele, esitas Soome kirikuvalitsusele taotluse käesoleva aasta alguses. Taotluse põhisõnum oli, et Tartu Maarja kiriku jaoks ei ole siiani lõppenud nõukogude repressioonide aeg ning Eesti laulupeo häll on väga kehvas seisus.
Tartu Maarja koguduse juhatuse esimees Lea Saar ütleb: „Ajaloost näeme, et Tartu Maarja kirikul on olnud eestlastega samad rõõmu- ja kannatuspäevad. Palju sarnast leiame ka eesti ja soome rahva lugudest. Oleme Soome kirikuvalitsusele tänulikud selle mõistmise ja toetuse eest! Juba on ka mitmed Soome kogudused kogunud isiklikul initsiatiivil annetusi Tartu Maarja kiriku taastamise heaks. Samuti on laulupeo hälli saatus südamelähedane Välis-Eesti kogukonnale ning väga paljudele Eestimaa inimestele ja ettevõtetele. Tartu Maarja koguduse nimel palun teil kõigil võtta vastu meie südamlik tänu! Olla võimaluste rohkel XXI sajandil kirikuehitaja – see on suur privileeg. ”
Ametlik vastus toetuse eraldamise kohta saabus EELK konsistooriumile 8. mail 2018.

Kogutakse annetusi kirikutorni taastamiseks
Sel aastal alustab Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus Maarja kiriku vundamenditöödega. Esimesel võimalusel, peale uute vundamendijooniste saabumist, alustab SA hanke ettevalmistamisega. Vundamendijooniste muutmise tingis vajadus kirikuhoonesse ehitada suurem ladu. Vundamenditöödeks on sihtasutusel raha olemas.
Teise etapina ehitatakse välja Maarja kiriku torn. Torni püstitamise ligikaudne maksumus on 1 miljon eurot. Tartu Maarja Kiriku SA pöördub isiklikult mitmete edumeelsete ettevõtjate poole palvega toetada Maarja kiriku torni püstitamist. Juba on meiega esimene ettevõtja liitunud. Kutsume üles ettevõtjaid, kes ei ole kutset koostööks saanud, aga sooviksid kaasa aidata, meiega ise ühendust võtma.

Igaühel on võimalus olla kirikuehitaja
Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus kogub sihtotstarbelisi annetusi kiriku taastamiseks. Nimelise annetuse saab teha sihtasutuse Swedbanki kontole EE132200221021269201. Maarja kiriku taastamisele annetuste kogumiseks on avatud ka annetustelefonid. Anonüümse annetuse saab teha helistades 900 1842 annetad 5 eurot, 900 1941 annetad 10 eurot, 900 2019 annetad 50 eurot.

Kirik kui usu-, vaimuelu- ja kogukonnakeskus
19. sajandi keskel oli Maarja kirik ja kogudus Tartu ainus eestlaste kogudus. 1857-1885 oli koguduse õpetajaks praost ja kirikunõunik dr. Adalbert Hugo Willigerode. Tema ajal oli Maarja kirik XIX sajandi ärkamisaja üheks keskuseks, kuhu oli koondunud eestlaste vaimueliit. A.H.Willigerode andis mõnda aega välja ajalehte ”Tallorahwa Postimees”, kirjutas laule, juhtis pasunakoori ning oli ka esimese Eesti üldlaulupeo (1869) korraldustoimkonna president.
17. juunil 1869 (vkj) toimus üldlaulupeo ühendkoori esimene kokkulaulmine ja peaproov just Tartu Maarja kirikus. Maarja kiriku tornist hüüdsid Väägvere pasunakoori helid ka laulupeo avatuks.
Kirik sai tegutseda pool aastat vähem kui 100 aastat. Teise maailmasõja ajal, 12. juulil 1941 pommitasid Nõukogude väed Tartut. Tules hävis mitusada hoonet, nende hulgas Maarja kirik. Hävisid ka kiriku hoones asunud muuseum ja väärtuslik arhiiv.
Teise maailmasõja ajal ega järel, mil kogudusel oli võimekust ise oma kirik taastada, ei andnud okupatsioonivõimud selleks luba. Kogudust tabasid repressioonid: võeti võimalus tegutseda vastremonditud leerimajas ning lõpuks ka iseseisva kogudusena tegutsemise õigus. 1956. aastal andsid Tartu linnavõimud kirikuhoone varemed Eesti Põllumajandusakadeemiale (EPA) ja sinna ehitati võimla. Torni kaks säilinud kivikorrust lammutati. Spordikompleks valmis 1961. aastal ning tegutses võimlana kuni 2009. aastani, mil valmis Eesti Maaülikooli uus spordihoone.
Eesti riigi taas iseseisvudes alustas kogudus kirikuhoone tagasinõudmist ning lõpuks 2008. aastal sai kogudus kirikuhoone ka tagasi, kuid sporti tehti hoones veel aastajagu pärast seda. Juba enne, 2003. aastal, loodi EELK Tartu Maarja koguduse ja EELK Tartu Praostkonna poolt Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus, mille eesmärgiks sai taastada Tartu Maarja kirik.
Aadressil Pepleri 1 asuva Maarja kiriku välisilme taastatakse endisel kujul. Siselahendus on modernne ja võimaldab lisaks koguduse jumalateenistuslikule tegevusele pakkuda pinda ka ajalooväljapanekule ja näitustele, millega jäädvustatakse Maarja koguduse ja kiriku tegevuse rikkalik pärand läbi eesti rahva kultuuriloo. Lisaks on kirikuhoones ruumid konverentsideks, laulatuste vastuvõttudeks, peielaudadeks, ringi- ja huvitegevuseks, laste- ja noortetööks, kogukonna kooskäimisteks, kontsertideks, plaadiesitlusteks jne. Kirikuhoones leiavad koha ka kolumbaarium ja väljarentimiseks mõeldud büroopinnad. Kirikuhoonesse ehitatakse kontsertorel.
Sihtasutus on tegelenud ettevalmistavate tegevustega kiriku taastamiseks – läbi on viidud ideekonkurss ja valitud arhitektid, kogutud annetusi kiriku taastamiseks, otsitud projektivahendeid.
2017. aastaks on valminud KOKO Arhitektide poolt ehitusprojekt, kiriku taastamist toetavad Tartu linn ja ümberkaudsed vallad ning suur hulk häid inimesi oma annetustega.
2018. aastal alustab Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus oma kiriku vundamenditöödega sh kirikusaali põranda lammutamise, süvistamise ja vundamentide valutööde teostamise. Ette hakatakse valmistama ka torni taas püstitamist.
Kirikuhoone majandamiseks taastamise järgselt on koostatud äriplaan. Kirikuhoone kommunaalmaksete tasumiseks alustab Tartu Maarja Kiriku SA äritegevusega, mis hõlmab muuhulgas ruumide väljarentimist büroopindadeks, kontsert- ja huvitegevusteks, üritusteks, koosolekuteks ja seminarideks, lisaks plaanib SA korraldada omaüritusi nt lastele, oreli valmimisel pakkuda oreliharjutusteenust jne. Kirikuhoonesse valmib ka kolumbaarium.


Lisainfo ja kontakt:
Silvia Leiaru
Tartu Maarja Kiriku SA juhataja
+372 5665 0956, silvia.leiaru@eelk.ee
tartumaarja.eelk.ee
Õpetaja 5, Tartu 51003