esmaspäev, 28. mai 2018

Koostöö Lõunakeskuse ja Salvestiga

Neljapäeval, 24.mail kohtusime koos Joona Toivaneni, Urmas Klaasi, Toomas Savi ja Rainer Kaasikuga Maarja kiriku trepil Väino Põllumäe ja Ülo Hagega Lõunakeskusest ning Veljo Ipitsaga Salvestist. Rääkisime kiriku ajaloost, rahastusest ja uurisime torni vundamente.

Hiljem ühises lõunalauas, mille kattis meile Aparaat BBQ catering, arutlesime ehitusprojekti ja taastamise etappide üle. Leidsime, et üheskoos edasi minna on võimalik ja vajalik on koostööpunktid kaardistada. 

Rõõm on tõdeda, et meie kaasteeliste ring aina kasvab. Taastame Tartu Maarja kiriku üheskoos!


kolmapäev, 23. mai 2018

Tartu Välk Takso toetab Maarja kiriku taastamist

Eile 22. mail 2018 andsid Tartu Maarja Kiriku SA ja Tartu Välk Takso Maarja kiriku peatrepil ühise pressikonverentsi. Rääkisime koostööst ja ühistest plaanidest.

Välk Takso annetab igalt lühinumbrilt tellitud sõidult Maarja kiriku taastamise heaks 10 senti. Lisaks on Tartu Välk taksodesse kleebitud armatuurikleepsud, taksodes on kättesaadavad Maarja kiriku trükised ja üks Tartu takso on saanud ka "Taastame Tartu Maarja kiriku" tagaakna kleebise. Kampaaniaga on kaasa tulnud ka Tallinna ja Pärnu Välk Taksod - Tallinnas on 5-l autol "Taastame Tartu Maarja kiriku" tagaakna kleebis ja Pärnus kahel autol.

„Ikka ja jälle olen end leidnud mõtlemast sellest, kuidas saaks panustada meie kodulinna, kuni ühel päeval jõudis minuni uudis Maarja kiriku taastamisest. Siis taipasin, et just nõnda saabki Välk Takso kodulinna arengusse kaasa aidata – panustades ettevõttena imeilusa kirikuhoone taastamisse. Oleme noor ettevõte ja meie võimalused võivad olla piiratud, aga soov on suur!“ selgitab Tartu Välk Takso juhataja Rainer Kaasik, mis innustas teda Maarja kirikuga ise ühendust võtma.  

Tartu Maarja kogudusemaja koridori infostendil on leiatavad Välk takso sooduskupongid.

Juba oleme koostöös asunud välja mõtlema järgmisi samme, mida ette võtta.

Edu meile ühisel teel!

Välk Takso eestvedamisel on meie koostööpartnerite ringi lisandunud ka Aparaadi restorani catering. Eilsel üritusel pakkusid nad ajakirjanikele lõunat, mille valmistamisele oli tooraine näol õla alla pannud Maag Grupp. Lõunaamps oli meie jaoks tasuta.

Meedia:
Tartu Postimees - Taksofirma aitab Tartu Maarja kirikut taastada

reede, 11. mai 2018

Soome kirikuvalitsus toetab Tartu Maarja kiriku taastamist


Soome Evangeelne Luterlik Kirik otsustas piiskoppide koosolekul 10. aprillil 2018 toetada Tartu Maarja kiriku taastamist 50 000 euroga.
EELK konsistoorium, soovides aidata kaasa Maarja kiriku taastamisele, esitas Soome kirikuvalitsusele taotluse käesoleva aasta alguses. Taotluse põhisõnum oli, et Tartu Maarja kiriku jaoks ei ole siiani lõppenud nõukogude repressioonide aeg ning Eesti laulupeo häll on väga kehvas seisus.
Tartu Maarja koguduse juhatuse esimees Lea Saar ütleb: „Ajaloost näeme, et Tartu Maarja kirikul on olnud eestlastega samad rõõmu- ja kannatuspäevad. Palju sarnast leiame ka eesti ja soome rahva lugudest. Oleme Soome kirikuvalitsusele tänulikud selle mõistmise ja toetuse eest! Juba on ka mitmed Soome kogudused kogunud isiklikul initsiatiivil annetusi Tartu Maarja kiriku taastamise heaks. Samuti on laulupeo hälli saatus südamelähedane Välis-Eesti kogukonnale ning väga paljudele Eestimaa inimestele ja ettevõtetele. Tartu Maarja koguduse nimel palun teil kõigil võtta vastu meie südamlik tänu! Olla võimaluste rohkel XXI sajandil kirikuehitaja – see on suur privileeg. ”
Ametlik vastus toetuse eraldamise kohta saabus EELK konsistooriumile 8. mail 2018.

Kogutakse annetusi kirikutorni taastamiseks
Sel aastal alustab Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus Maarja kiriku vundamenditöödega. Esimesel võimalusel, peale uute vundamendijooniste saabumist, alustab SA hanke ettevalmistamisega. Vundamendijooniste muutmise tingis vajadus kirikuhoonesse ehitada suurem ladu. Vundamenditöödeks on sihtasutusel raha olemas.
Teise etapina ehitatakse välja Maarja kiriku torn. Torni püstitamise ligikaudne maksumus on 1 miljon eurot. Tartu Maarja Kiriku SA pöördub isiklikult mitmete edumeelsete ettevõtjate poole palvega toetada Maarja kiriku torni püstitamist. Juba on meiega esimene ettevõtja liitunud. Kutsume üles ettevõtjaid, kes ei ole kutset koostööks saanud, aga sooviksid kaasa aidata, meiega ise ühendust võtma.

Igaühel on võimalus olla kirikuehitaja
Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus kogub sihtotstarbelisi annetusi kiriku taastamiseks. Nimelise annetuse saab teha sihtasutuse Swedbanki kontole EE132200221021269201. Maarja kiriku taastamisele annetuste kogumiseks on avatud ka annetustelefonid. Anonüümse annetuse saab teha helistades 900 1842 annetad 5 eurot, 900 1941 annetad 10 eurot, 900 2019 annetad 50 eurot.

Kirik kui usu-, vaimuelu- ja kogukonnakeskus
19. sajandi keskel oli Maarja kirik ja kogudus Tartu ainus eestlaste kogudus. 1857-1885 oli koguduse õpetajaks praost ja kirikunõunik dr. Adalbert Hugo Willigerode. Tema ajal oli Maarja kirik XIX sajandi ärkamisaja üheks keskuseks, kuhu oli koondunud eestlaste vaimueliit. A.H.Willigerode andis mõnda aega välja ajalehte ”Tallorahwa Postimees”, kirjutas laule, juhtis pasunakoori ning oli ka esimese Eesti üldlaulupeo (1869) korraldustoimkonna president.
17. juunil 1869 (vkj) toimus üldlaulupeo ühendkoori esimene kokkulaulmine ja peaproov just Tartu Maarja kirikus. Maarja kiriku tornist hüüdsid Väägvere pasunakoori helid ka laulupeo avatuks.
Kirik sai tegutseda pool aastat vähem kui 100 aastat. Teise maailmasõja ajal, 12. juulil 1941 pommitasid Nõukogude väed Tartut. Tules hävis mitusada hoonet, nende hulgas Maarja kirik. Hävisid ka kiriku hoones asunud muuseum ja väärtuslik arhiiv.
Teise maailmasõja ajal ega järel, mil kogudusel oli võimekust ise oma kirik taastada, ei andnud okupatsioonivõimud selleks luba. Kogudust tabasid repressioonid: võeti võimalus tegutseda vastremonditud leerimajas ning lõpuks ka iseseisva kogudusena tegutsemise õigus. 1956. aastal andsid Tartu linnavõimud kirikuhoone varemed Eesti Põllumajandusakadeemiale (EPA) ja sinna ehitati võimla. Torni kaks säilinud kivikorrust lammutati. Spordikompleks valmis 1961. aastal ning tegutses võimlana kuni 2009. aastani, mil valmis Eesti Maaülikooli uus spordihoone.
Eesti riigi taas iseseisvudes alustas kogudus kirikuhoone tagasinõudmist ning lõpuks 2008. aastal sai kogudus kirikuhoone ka tagasi, kuid sporti tehti hoones veel aastajagu pärast seda. Juba enne, 2003. aastal, loodi EELK Tartu Maarja koguduse ja EELK Tartu Praostkonna poolt Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus, mille eesmärgiks sai taastada Tartu Maarja kirik.
Aadressil Pepleri 1 asuva Maarja kiriku välisilme taastatakse endisel kujul. Siselahendus on modernne ja võimaldab lisaks koguduse jumalateenistuslikule tegevusele pakkuda pinda ka ajalooväljapanekule ja näitustele, millega jäädvustatakse Maarja koguduse ja kiriku tegevuse rikkalik pärand läbi eesti rahva kultuuriloo. Lisaks on kirikuhoones ruumid konverentsideks, laulatuste vastuvõttudeks, peielaudadeks, ringi- ja huvitegevuseks, laste- ja noortetööks, kogukonna kooskäimisteks, kontsertideks, plaadiesitlusteks jne. Kirikuhoones leiavad koha ka kolumbaarium ja väljarentimiseks mõeldud büroopinnad. Kirikuhoonesse ehitatakse kontsertorel.
Sihtasutus on tegelenud ettevalmistavate tegevustega kiriku taastamiseks – läbi on viidud ideekonkurss ja valitud arhitektid, kogutud annetusi kiriku taastamiseks, otsitud projektivahendeid.
2017. aastaks on valminud KOKO Arhitektide poolt ehitusprojekt, kiriku taastamist toetavad Tartu linn ja ümberkaudsed vallad ning suur hulk häid inimesi oma annetustega.
2018. aastal alustab Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus oma kiriku vundamenditöödega sh kirikusaali põranda lammutamise, süvistamise ja vundamentide valutööde teostamise. Ette hakatakse valmistama ka torni taas püstitamist.
Kirikuhoone majandamiseks taastamise järgselt on koostatud äriplaan. Kirikuhoone kommunaalmaksete tasumiseks alustab Tartu Maarja Kiriku SA äritegevusega, mis hõlmab muuhulgas ruumide väljarentimist büroopindadeks, kontsert- ja huvitegevusteks, üritusteks, koosolekuteks ja seminarideks, lisaks plaanib SA korraldada omaüritusi nt lastele, oreli valmimisel pakkuda oreliharjutusteenust jne. Kirikuhoonesse valmib ka kolumbaarium.


Lisainfo ja kontakt:
Silvia Leiaru
Tartu Maarja Kiriku SA juhataja
+372 5665 0956, silvia.leiaru@eelk.ee
tartumaarja.eelk.ee
Õpetaja 5, Tartu 51003

teisipäev, 8. mai 2018

Tartu Maarja kiriku taastamistööd jätkuvad etapiviisiliselt

Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus

PRESSITEADE
27.04.2018


Tartu Maarja kiriku taastamistööd jätkuvad etapiviisiliselt

9. aprillil 2018 sai Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus Kultuuriministeeriumist eitava vastuse Maarja kiriku taastamise toetamise taotlusele. Hetkel ei ole ka EELK-l võimalust Maarja kiriku taastamist rahaliselt toetada, kuid nõu ja jõuga ollakse igati toeks.

19. aprillil kohtusid Tartu Maarja koguduse ja sihtasutuse töötegijaid Tartu linnapea Urmas Klaasiga, et arutada rahastustaotluste tagasilükkamise valguses Maarja kiriku taastamise järgmisi samme. Üheskoos leiti, et taastamine jätkub etapiviisiliselt ning esimeseks etapiks on, just nagu ka varasemalt planeeritud, Maarja kiriku vundamenditööd. Vundament on iga ehituse juures esimeseks loogiliseks sammuks ning Maarja kiriku taastamine jätkub hoolimata täisrahastuse puudumisest.

Vundamenditööde jaoks on Maarja kiriku sihtasutusel raha koos. Heade inimeste annetustest on aastate jooksul kogunenud üle 112 000 euro ning alates 2018. aastast eraldab lisaks tegevustoetusele Tartu linnavalitsus ka 100 000 eurot aastas taastamise ehitustöödeks. Lisaks toetavad Maarja kiriku taastamist ka Vabaerakond riigieelarvelistest vahenditest, Kambja ja Luunja omavalitsused ning mitmed kogudused nii Eestist kui välismaalt. Ka Soome kirikuvalitsus on otsustanud taastamiseks raha eraldada. Vundamenditööde hinnanguline maksumus on 200 000-250 000 eurot ning selle eest peaks saama valatud ka kirikusaali põrand teisel korrusel.

Kogutakse annetusi kirikutorni taastamiseks

Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus alustab sihtotstarbelist annetuste kogumist kirikuhoone torni taaspüstitamiseks. Sihtasutuse ehitusinseneri-omanikujärelvalve Riivo Klaasi arvutuste järgi on torni taaspüstitamise hinnanguline maksumus ca miljon eurot. Eesmärgiks on torn püstitada 2019. aasta laulupeoks, et just nagu 150 aastat tagasi, võiksid laulupeo Maarja kiriku tornist hüüda avatuks Väägvere pasunad.

Kutsume üles Maarja kihelkonna rahvast, igat ettevõtjat ja kõiki eestimaalasi toetama laulupeo sünnikiriku taastamist. Lähiajal plaanime pöörduda isiklikult ka mitmete suuremate ettevõtjate poole palvega kiriku taastamise kampaaniale ja toetuse kogumisele õla alla panekuks.

Laulupidu võib alata

Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus teeb koostööd Laulupeo Sihtasutuse ja Tartu laulupeo korraldusmeeskonnaga, et 2019. aasta juunis laulupeo 150. juubeliks planeeritud kontsert Maarja kirikus võiks toimuda. Loodame üheskoos leida optimaalse lahenduse ning arvestada ehitusel kontseri toimumiseks vajalike nõuete täitmisega. Kuigi Maarja kirik ei saa suure tõenäosusega kontserdiks lõplikult valmis, ei näe me takistust laulupeo hällis 150. juubelipidu võõrustada.

Igaühel on võimalus olla kirikuehitaja

Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus kogub sihtotstarbelisi annetusi kiriku taastamiseks. Nimelise annetuse saab teha Swedbanki kontole EE132200221021269201. Maarja kiriku taastamisele annetuste kogumiseks on avatud annetustelefonid. Anonüümse annetuse saab teha helistades 900 1842 annetad 5 eurot, 900 1941 annetad 10 eurot, 900 2019 annetad 50 eurot.



Kirik kui usu-, vaimuelu- ja kogukonnakeskus

19. sajandi keskel oli Maarja kirik ja kogudus Tartu ainus eestlaste kogudus. 1857-1885 oli koguduse õpetajaks praost ja kirikunõunik dr. Adalbert Hugo Willigerode. Tema ajal oli Maarja kirik Eesti ”esimese” ärkamisaja üheks keskuseks, kuhu oli koondunud eestlaste ärkamisaegne vaimuelu. A.H.Willigerode andis mõnda aega välja ajalehte ”Tallorahwa Postimees”, kirjutas laule, juhtis pasunakoori ning oli ka esimese Eesti üldlaulupeo (1869) korraldustoimkonna president.

17. juunil 1869 (vkj) toimus üldlaulupeo ühendkoori esimene kokkulaulmine ja peaproov just Tartu Maarja kirikus. Maarja kiriku tornist hüüdsid Väägvere pasunakoori helid ka laulupeo avatuks.

Kirik sai tegutseda pool aastat vähem kui 100 aastat. Teise maailmasõja ajal, 12. juulil 1941 pommitasid Nõukogude väed Tartut. Tules hävis mitusada hoonet, nende hulgas Maarja kirik. Hävisid ka kiriku hoones asunud muuseum ja väärtuslik arhiiv.

Teise maailmasõja ajal ega järel, mil kogudusel oli võimekust ise oma kirik taastada, ei andnud okupatsioonivõimud selleks luba. Kogudust tabasid repressioonid: võeti võimalus tegutseda vastremonditud leerimajas ning lõpuks ka iseseisva kogudusena tegutsemise õigus. 1956. aastal andsid Tartu linnavõimud kirikuhoone varemed Eesti Põllumajandusakadeemiale (EPA) ja sinna ehitati võimla. Torni kaks säilinud kivikorrust lammutati. Spordikompleks valmis 1961. aastal ning tegutses võimlana kuni 2009. aastani, mil valmis Eesti Maaülikooli uus spordihoone.

Eesti riigi taas iseseisvudes alustas kogudus kirikuhoone tagasinõudmist ning lõpuks 2008. aastal sai kogudus kirikuhoone ka tagasi, kuid sporti tehti hoones veel aastajagu pärast seda. Juba enne, 2003. aastal, loodi EELK Tartu Maarja koguduse ja EELK Tartu Praostkonna poolt Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus, mille eesmärgiks sai taastada Tartu Maarja kirik.

Aadressil Pepleri 1 asuva Maarja kiriku välisilme taastatakse endisel kujul. Siselahendus on modernne ja võimaldab lisaks koguduse jumalateenistuslikule tegevusele pakkuda pinda ka ajalooväljapanekule ja näitustele, millega jäädvustatakse Maarja koguduse ja kiriku tegevuse rikkalik pärand läbi eesti rahva kultuuriloo. Lisaks on kirikuhoones ruumid konverentsideks, laulatuste vastuvõttudeks, peielaudadeks, ringi- ja huvitegevuseks, laste- ja noortetööks, kogukonna kooskäimisteks, kontsertideks, plaadiesitlusteks jne. Kirikuhoones leiavad koha ka kolumbaarium ja väljarentimiseks mõeldud büroopinnad. Kirikuhoonesse ehitatakse kontsertorel.

Sihtasutus on tegelenud ettevalmistavate tegevustega kiriku taastamiseks – läbi on viidud ideekonkurss ja valitud arhitektid, kogutud annetusi kiriku taastamiseks, otsitud projektivahendeid.

2017. aastaks on valminud KOKO Arhitektide poolt ehitusprojekt, kiriku taastamist toetavad Tartu linn ja ümberkaudsed vallad ning suur hulk häid inimesi oma annetustega.

2018. aastal alustab Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus oma kiriku vundamenditöödega sh kirikusaali põranda lammutamise, süvistamise ja vundamentide valutööde teostamise. Ette hakatakse valmistama ka torni taaspüstitamist.


Lisainfo ja kontakt:

Silvia Leiaru
Tartu Maarja Kiriku SA juhataja
+372 5665 0956, silvia.leiaru@eelk.ee
tartumaarja.eelk.ee
Õpetaja 5, Tartu 51003

pühapäev, 1. aprill 2018

Tartu Maarja saab Eesti kõrgeima kirikutorni

Tartu Maarja kiriku ehitusprojekti ekspertiisi ja selle alusel tehtud muudatused on ehitusprojekti sisse viidud. 1. aprillil andsid KOKO arhitektid Tartu Maarja kogudusele ja Tartu Maarja Kiriku sihtasutusele üle lõpliku projekti.

Ideekonkursi võitja kuulutati välja juba 2011. aastal. Projekteerimine toimus tihedas koostöös KOKO Arhitektide, Maarja koguduse ja sihtasutuse vahel. Pisemad muudatused puudutavad ruumilist lahendust ja on olulised ehk ainult koguduse jaoks. Suurem muudatus viidi sisse kiriku torni osas.

Senises projektis oli Tartu Maarja kiriku torni kõrguseks 52 meetrit, mis on üsna tavaline kirikutorni puhul. Uueks torni kõrguseks tuleb 152 meetrit.

Sada meetrit kõrgem torn pühendatakse Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale. See toetab senisest enam meie kiriku kui laulupeokiriku kontseptsiooni. Tartu Maarja koguduse ja Tartu Maarja Kiriku sihtasutuse ühine soov oli luua visuaalne sild laulupidude sünnilinna Tartu ja tänase laulupeolinna Tallinna vahel.
Torniosa kõrgemaks ehitamise kooskõlastused muinsuskaitseametilt ja Eesti lennuametilt on olemas ning ehitustööd võivad alata. Ehitustööde lõppedes saab Tartu Maarja kirikust Eesti kõrgeim hoone, ületades seni seda tiitlit hoidnud Oleviste kiriku kõrgust 28,3 meetriga.

152 meetrise torni kõrgus võimaldab laulupeo tule teekonnale anda uue mõõtme. Tuli alustab oma teekonda Tartust ning selle läte põleb edasi Maarja kiriku torni tipus. Tule teekonna vältel jätab tuli endast erinevates paikades maha osakese ning jõudes Tallinnasse, saavad tuled taas omavahel visuaalselt ühendatud. Tuli tõuseb lauluväljakule jõudmisel 150 meetri kõrgusele, spetsiaalselt ehitatud tuletorni. Taevast tulesid vaadeldes moodustavad need noodi kujundi.

kolmapäev, 28. veebruar 2018

Kokkuvõte 2017. aastast



21.veebruaril ilmus ajalehes "Eesti Kirik" artikkel "Tartu Maarja Kiriku taastamine on eesti rahvale tähtis". Toome selle täismahus lugemiseks välja ka siin.


Tartu Maarja kiriku taastamine on Eesti rahvale tähtis!


Tartu Maarja Kiriku Sihtasutuse jaoks oli 2017. aasta tegus ja täis emotsioone. Sellesse aastase jäi palju toimetusi, mida jäädakse mäletama. Kõige olulisem on aga see, et läbi paljude vanade ja uute sõprade on meile järjest selgemaks saanud üks – me oleme õigel teel ja meie kiriku taastamine on paljude inimeste südameasi.

Usk toetab Maarja kiriku taastamist

2017. aasta on tõestanud, et Maarja kiriku taastamine ei ole üksnes ühe koguduse asi. Meie selja taga seisavad kõik kolm Tartu EELK kirikut ja kogudust – Jaani, Pauluse ja Peetri. Igaüks neist on andnud panuse meie kiriku taastamise heaks nii läbi sõna kui teo.

Jaani kirikus toimus 13. detsembril Elke Unti eestvedamisel Eesti ja Soome kaunimate jõululaulude ühislaulmine. Üritust juhtisid koos EELK Tartu Ülikooli Jaani koguduse õpetaja Triin Käpp ja meie Maarja koguduse õpetaja Joona Toivanen. Kontserdi annetused koguti Maarja kiriku taastamise heaks.

3. detsembril toimus Peetri kirikus advendikontsert, mis pööras samuti pilgu Maarja kiriku poole. Taas laekusid palved ja annetused Maarja kiriku ehitamiseks.

Pauluse kirik koos Jaani ja Peetri kirikutega võõrustas 11.novembril toimunud Lõuna-Eesti koorilaulu maratoni. Taastatud Pauluse kirikus jäid kõlama piiskop Joel Luhametsa sõnad viitega Pühale Martinile, kes rebis mõõgaga pooleks oma kuue, jättes ühe poole endale ja teise andes vaesele. Seeläbi kutsus piiskop kõiki üles Maarja kiriku taastamist toetama.

Tartu Maarja Kiriku Sihtasutuse nõukogus on algusest peale teinud ustavat tööd piiskop Joel Luhamets, kes 2018. aasta hakul andis teatepulga üle Tartumaa praost Ants Toomingale. Suur tänu - Joel Luhamets, tere tulemast - Ants Tooming! Maarja kogudus ja sihtasutus on tänulikud ulatatud abikäe eest. Olgu meil edukas koostöö.
 

Rahvas toetab Maarja kiriku taastamist

Eelmisel aastal oli Maarja kirikul palju toetajaid. Igaüks andis just seda, mis tal võimalik. Oli see siis väiksem või suurem rahaline panus, info levitamine või vabatahtlik töö mõne ürituse või kontserdi korraldamise näol.

2017. aastal kogus Tartu Maarja Kiriku SA eraisikute annetusi üle 21 000 euro, millele lisandub annetustelefonidelt laekunud 2300 eurot. Lisaks headele inimestele on 2017. aastal toetanud meid mitmed asutused ja ettevõtted, nt Tartu linn, Ülenurme vald, Vabaerakond, Eesti Ameerika Fond, Hamina ning Turu ja Kaarina kogudused Soomest, Eesti Evangeelne Luteri-Usu Kogudus Kesk Floridas jne, kokku üle 80 000 euroga.

Maarja koguduse liikmed on käinud kiriku taastamist tutvustamas mitmetel üritustel. Näiteks Tähtvere õunaõuepäevadel, Tähtvere raamatulaadal ja Tartu jõululaadal. Täname koostöö eest Tähtvere Seltsi juhatuse liiget ja Laulupeo SA esindajat Sten Weidebaumi. Tartu Jõululaada tarvis valmistasid ja annetasid käsitööd mitmed koguduse liikmed aga ka lihtsalt Maarja kiriku sõbrad ja kaasteelised.

Kirikumuusik Anneli Klaus on koostöös Pille Lille Muusikute Fondiga korraldanud mitmeid kontserte Maarja kiriku taastamise heaks. Kontserdid rahastas Eesti Kultuurkapital. Kiriku ehituse toetuseks on esinenud ka muusikakollektiivid Servimuse Dominum, Stella Caeli ja Sirgutii. Koguduse liikmete Helika Gustavson-Rätsepa ja Kadri Isaku perede toel sai teoks Tartu Hansapäevade pannkoogikohvik Maarja kiriku esisel platsil ja Pingipäev koos Anneli Vilbastega. UIT Festival on valinud juba kaks aastat järjest üheks toimumiskohaks Maarja kiriku. Tiigi Seltsimaja on olnud Maarja kiriku taastamise ustav partner – nende kaasabil valmisid kevadel Maarja kiriku taastamist tutvustavad videod ja toimus taastamise ja vastvalminud peatrepi avamine juuni lõpus. Lisaks korraldas Tiigi Seltsimaja eesotsas Maris Peebo ja Riho Leppojaga Lõuna-Eesti koorimuusika maratoni.


Koorilauljad toetavad Maarja kiriku taastamist

Nagu juba mainitud korraldas Tiigi Seltsimaja eelmise aasta novembris Lõuna-Eesti koorimuusika maratoni, mis tõi Maarja kiriku taastamise toetuseks kokku 45 koori – 16 naiskoori, 15 meeskoori ja 14 segakoori. Kontserdid toimusid Tartu Jaani, Pauluse ja Peetri kirikutes ning õhtu kulmineerus laternarongkäiguga Pauluse kiriku juurest Maarja kiriku juurde. Suur tänu lasteaed Naerumaa õpetajatele, lastele ja vanematele ilusate laternate eest! Õhtu lõpetas valgusinstallatsioon ehk lummutus koos armastatud koorilauludega. Koorikontsertide kunstilisteks juhtideks olid dirigendid Vilve Maide, Alo Ritsing ja Küllike Joosing. Valgusinstallatsiooni koostas ja esitas video- ja valguskunstnik Alyona Movko koostöös Valgusfestival MTÜ-ga.

Tänu koorilauljate võimsale esitusele kogunes LE koorimuusika maratoni piletitulust Maarja kiriku taastamise heaks üle 2500 euro.

Oktoobris korraldas dirigent Lauri Breede Maarja kirikus kaks heategevuslikku kontserti, mille annetused tulid taas taastamise tarvis. Lauri Breede dirigeerimisel esinesid Tartu Rahvaülikooli Dzässkoori ja Laulukoor Tarbatu ja Eesti Maaülikooli Meeskoor Gaudeamus.

Maarja kiriku taastamist toetab Eesti Meestelaulu Selts. Hirvo Surva ütleb Maarja kiriku taastamist tutvustavad videos, et ühes koos saame Maarja kiriku taastamisega hakkama.

Väga hea koostöö on Maarja kirikul ka Laulupeomuuseumiga. Nimelt eksponeerib Laulupeomuuseum Maarja kiriku ajalugu tutvustavat näitust.

Sportlased toetavad Maarja kiriku taastamist

Septembris toimus Toomas Savi eestvedamisel üritus „Hüvasti, EPA võimla!“. Seal avaldasid toetust Maarja kiriku taastamisele endised, praegused ja tulevased korvpallurid. Võimsas koossisus kunagine Tartu Kalevi meeskond sõnas, et nende jaoks oli korvpallisaalis alati midagi pühalikku ja eriline aura käis treeningutega kaasas.

Lisaks korvpalluritele tõi üritus taastamisele toetust avaldama teisigi mainekaid sporditegelasi - 1961. a. esimese korvpallireportaazi Halle Chemie ja TRÜ naiskonna vahel teinud Vello Lään. Samuti Maarja kirikus ristitud ja 1962. a. tohutu spordielamuse pakkunud Eesti – Soome poksimaavõistluse kohtunik Vello Kade, olümpiavõitja ja põline "epakas" Jaak Uudmäe , EPA endine rektor Alar Karis.

Sportlaste toetus Maarja kiriku taastamiseks pole siiski vaid ühekordse üritusega seotud. Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum valmistas Maarja kiriku spordiajalugu turvustavad roll-upid, mida muuseumis ka oktoobrist 2017 -jaanuarini 2018 eksponeeriti. Spordimuuseumisse anti hoiule ka Tartu Kalevi viimases korvpallilahingus kasutusel olnud korvpall ja korvirõngalt Aleksei Tammiste käe läbi äralõigatud võrk.
Näitus on praeguseks kolinud Maaülikooli spordihoonesse, kus sportlastel ja külalistel on võimalik sellega tutvuda.


Rahastus ja ehitustegevus 2018. aastal

2017. aastal esitas Tartu Maarja Kiriku SA Eesti Vabariigi valitsusele taotluse Maarja kiriku taastamise toetamiseks 4,19 miljoni euroga. Kahjuks oli vastus eitav. 2018.a. alguses esitasime uue taotluse, sedapuhku siis 2019. riigieelarvesse. Lisaks oleme esitanud 2 miljoni euro suuruse taotluse ka EELK Konsistooriumile, taastamise toetamiseks okupatsioonikahjude hüvitisest.

Tartu linn rahastab selle aasta tegevusi 122 000 euro ulatuses, oodata on toetusi Kambja ja Ülenurme vallalt, Turu ja Kaarina koguduselt Soomest, EELK Saksa Lunastaja koguduselt. Jätkuvalt loodetakse ka eraisikute annetustele. Lisaks on sihtasutusel eelmistest perioodidest kasutamata vahendeid peaaegu 100 000 eurot.

2018. aastal teostab sihtasutus Maarja kiriku vundamenditöid 220 000 euro eest. Enne ehitama asumist oli vajalik ehitusloa kehtima hakkamiseks teostada ehitusprojektile ekspertiis, mida me ka tegime. Sellest tulenevalt on vajalik projektis sisse viia mõned muudatused. Praegu olemegi tegemas KOKO arhitektidega tihedat koostööd vajalike muudatuste sisse viimisel. Üheks esimeseks tööks on kirikus torniosa põranda üles võtmine. See annab meile ülevaate, millises seisukorras on vanad torni postide vundamendid.

Seoses ehitustegevuse algusega on sel aastal, lisaks juhatuse liikmele, võetud palgale ehitusinsener Riivo Klaas. Ta teostab omanikujärelvalvet ja täidab muid ehitustegevusega seonduvaid ülesandeid.

Loodetavasti tuleb 2018. aasta Maarja kiriku taastamisele murdeline ning leiame ka suuremat toetust, et kiriku ehitustegevusega aktiivselt edasi minna. Palume teie kõigi eestpalveid!


Ka Sina võid olla kirikuehitaja! Helistades 900 1842 annetad 5 eurot, 900 1941 annetad 10 eurot, 900 2019 annetad 50 eurot.






Fotod: Uku Peterson

teisipäev, 27. veebruar 2018

Lammutustööd kiriku torniosas

Tartu Maarja Kiriku SA viis läbi väikesemahulise hanke kirikutorni vundamentide täpse asukoha, füüsilise seisukorra ja sügavuse hindamiseks. Tööde teostamine on vajalik kiriku renoveerimise projekteerimistöödega jätkamiseks. Lisaks on töö tulemusel võimalik hinnata olemasolevate tornivundamentide seisukorda, mis peaks andma vastuse küsimusele, kas need vundamendid on võimelised kandma ka uut torni.
Pakkumise esitasid kolm ettevõtet ning hanke võitis Raian OÜ.



Kiriku torniosa põranda lammutamise ja pinnase kaevamisega alustati teisipäeval 20. veebruaril 2018. Esmalt lõhuti torniosas olev vahesein ning tuulekoda. Need tööd said tehtud 21. jaanuariks. Neljapäeval 22. jaanuaril on juba alustatud põranda lõhkumise ja väljavedamisega. 







Bobcat veab lammutusest tekkinud ehitusjäätmed kiriku küljeukse kaudu veoautole.





Lasteaia ja kiriku vahelisel alal ootab ehtusjäätmeid suur veoauto, mis on pargitud risti kahe hoone vahele. Rääkides lasteaia direktoriga, selgus, et nad hoidsid hinge kinni, kas auto ikka mahub kahe hoone vahele.


Kui kogu EPA võimla aegne põrand sai välja veetud ja selle all olev kiht samuti, leiti üles kõik neli vundamenti. 






Lisaks vundamentidele tuli välja ka jupike vanast põrandast. Nagu allolevatelt piltidelt näha, asub see omajagu madalamal, kui praeune uksepakk. Seinas on näha ka nõukaajal silikaadist laotud küttetorustiku kanali sein. Ka see on nüüd lammutatud. 



Täna, 27. veebruaril alustatakse vundamentide väljakaevamisega, et uurida nende sügavust ja seisukorda. 

Lammutustöödest meedias: 

Ka Sina võid olla kirikuehitaja!
Helistades 900 1842 annetad 5€, 900 1941 - 10€, 900 2019 - 50€.