Pariisi Jumalaema kiriku mälestuseks

Kas sa oled kunagi näinud Jumalaema helluse ikooni? 

Õigeusu traditsiooni järgi “kirjutatud” ikoon, mis kujutab neitsi Maarjat, kes hoiab Jeesuslast süles, paneb imestama. Ema käed on poja ümber kohmakalt ja passiivselt, aga ta pea on kallutatud lapse poole. Jeesuslaps on aga aktiivselt embamas oma ema, paitab ta nägu ja õrnalt oma põsega ema põske. Ema ja lapse dünaamika on ju enamasti vastupidine: Ema on aktiivne ja hooliv, laps vastuvõttev, oma uuest olemisest hämmingus olev elu saanud olend. Ikoonis aga on rollid teadlikult vahetatud, sest pühapilt kirjeldab inimkonna ja Jumala suhet. Jumalaema on inimkond, kes armastust igatsedes on siiski hämmingus Jumala armastuse üle. Inimkond võtab vastu Jumala, teadmata õieti, et inimese loova loo algus ja lõpp sulavad üheks tervikuks Jumala inimesekssaamises. Jumalaema on teine Eeva, kes oma tahtmise jonni taga ajamise asemel ütleb Jumalale: “Sündigu Sinu tahtmine...” Nendes sõnades saab ilmsiks inimeseks olemise paradoksaalne tõde: Mina pole kunagi mina ilma sinuta. 

Nõnda mõistame, et armastus loob inimese mitte ainult ühe korra, vaid pidevalt, ajatult ja igavesti. Maailma loomine paljastub meile samaks kui inimeseks saamine, mistõttu kogu maailm ongi pidevas saamises ja pidevas loomises - Armastuse suhtes. See intuitiivne tõde üllatab meid, sest see on sageli liiga enesestmõistetav. Mina poleks mina ilma armastuseta, mida olen saanud kogeda läbi oma elu. 

Kahjuks aga tulevad armastuse puudumise kogemused esile meie elus alles siis, kui saame kogeda armastust. Siis võib armastus tunduda isegi hirmutav, sest meie võime vastu võtta armastust on alles väike. Helluse ikoonis kirjeldab Jumalaema kohmetus Jumala armastust kogedes inimkonna võimetust mõista Jumala armu suurust. Samas aga mida rohkem kogeme armastust, seda rohkem suudame seda vastu võtta, mistõttu on inimeseks saamine pidev armastuses kasvamine. See tähenduse sügavus peitub lihtsas Jumalaema helluse ikoonis.

Ikoonid, kunst, sõnad ja arhitektuur on kaduvad, aga Jumala armastus on igavene. See ei tohiks siiski takistada meid inimestena loomast midagi ilusat, sest üksnes ilu otsides ja luues suudame edastada kogemust, mille kaudu saame sügavamalt inimesteks. Meenutame Maarja kogudusega Pariisi Jumalaema kirikut oma eestpalvetes. Iga kirik, olgu pühendatud Maarjale või mõnele teisele pühakule, on kunstiteos, mis tuletab meile meelde Jumala armastust.

Joona Toivanen