Lipukandja särp rändas ERMi

Kolmapäeval, 10.10.2018 käisid meil Maarja koguduse majas külalised Eesti Rahva Muuseumist. Näituste juht Kristjan Raba, konserveerimisosakonna juhataja Kristiina Piirsild ning avalike- ja välissuhete juht Kaarel Tarand hindasid 1894. aastal köster Kurriku abikaasa Wilhelmine poolt õmmeldud lipukandja särbi seisukorra esmase vaatluse teel heaks. Hoolikalt pakituna toimetasid selle ERMi täpsemale kontrollile ja eksponeerimiseks.

Pildil vasakult Joona Toivanen,  Kristjan Raba, Lea Saar, Kaarel Tarand, Kristiina Piirsild.

Pildil särbi esmane seisukorra hindamine ja pildistamine.

Rosetid.

Kristjan Raba ja Lea Saar allkirjstamas deponeerimisakti. 

Lipukandja särbist:

1888-1922 oli Tartu Maarja koguduse köstriks Juhan Kurrik. Ta oli ärkamisaja silmapaistev tegelane, kooliõpetaja ja on kirjutanud ka mitmeid kooliõpikuid, sh esimesed eestikeelsed algebra ja kehalise kasvatuse õpikud. Ta tegutses Eesti Aleksandrikooli Peakomitees, oli Eesti Kirjameeste Seltsi asutajaid ja Vanemuise Seltsi aseesimees.

Köster J.Kurriku abikaasa Wilhelmine õmbles 1894. aasta laulupeo jaoks Tartu Maarja kirikukoorile sini-valge-musta lipu, lipukandja särbi ja rosetid. Värvide järjestus oli määratud 29.septembril 1881 Eesti Üliõpilaste Seltsi eelkäija Vironia Seltsi asutamiskoosolekul: sini-must-valge korporatsiooni mütsil ja sini-valge-must paelal.  Laulupeo lipukandjaks oli Johannes Kiis. Maarja kiriku lipukandja särp on vanuselt teine värvikolmik EÜSi lipu järel ja vaid 10. aastat noorem.

W. Kurriku õmmeldud lipp ei ole tänaseni säilinud, kuid 3 m pikk ja 59 cm lai särp on alles. Koguduse arhivaar Konstantin Kurrik viis selle 1941 Saksamaale, 1957. aastast hoidis seda Rootsis Artur Taska. 1995. aasta septembris andis akadeemik Mihkel Veiderma särbi pidulikul jumalateenistusel tagasi Maarja kogudusele.

Allikana kasutatud Villu Jürjo "Koduta kogudus. Tartu Maarja kiriku ja koguduse lugu"
Fotod Silvia Leiaru